22.07.2012

Magasin lõpuks enda une ilusasti täis kella 9ni ning ärkasin värskelt nagu lilleke. Mul oli terve hommik vaba, kuni kella 2ni. Võtsin endale A&Fi lisavahetuse, et natuke tööd rabada ikka siin olles. Mul oli küll plaan hommikul surfama minna, aga Ramona ei võtnud vedu ja ega ma siis ise ka enam ei jaksanud eriti. Mõtlesin ainult selle peale, et ma ennast liiga ära ei väsitaks ning suudaks ikka tööl ka asjalik olla. Seega viskasin ennast teleka ette lebosse ja vaatasin Step Up'i. Pole seda nii ammu näinud ja nii lahe oli seda uuesti vaadata. Meil näitab siin praegu hetkel telekast kõiki kolme osa, mis väljas on, kuna reedel, 27.07, esilinastub "Step Up Revolution" ehk siis neljas osa. Lähen seda kindlasti kinno vaatama, aga ma eelistan seda vaadata 2D versioonis mitte 3Ds. Miskipärast ei meeldinud mulle kolmas osa üldse sellepärast, et ma vaatasin seda Coca Cola Plazas 3Ds. Seega neljandat osa vaatan oldschool versioonina ikka :) Teleka ees istudes lendab aeg ikka kiirelt küll ja kell oli liikunud nii kaugele, et pidin tööle lippama.

Täna olid A&Fs suhteliselt samad näod tööl, mis oli naljakas, sest muidu on ikka koguaeg uued näod, keda veel ei tea. Mõned uued olid, kuid kahjuks ei suutnud nende nimesid meelde jätta. Töötada oli täna ülitšill, kuna managerideks olid Darcy ja Kat, kes võtsid kõike suhteliselt rahulikult ning olid väga mõistvad ja funid üldse. Saime stockis naerda ikka jälle päris kõvasti. Mul on 5 lemmik inimest hetkel seal, kellega saab rahulikult juba kildu visata - Luke, Chris, Moriah, Rico ja Jamal. Luke'le üritasin seletada, kus Eesti asub ning see oli suhteliselt tore geograafiatund :D Jamal lihtsalt kõrval naeris end pooleks kui segaduses Luke oli ja mis tobedaid küsimusi ta küsis. See mulle usakate juures meeldib täiega, et ükskõik kui totakas küsimus on siis enamus inimesed ei karda siin midagi küsida ning on hästi avameelsed oma tunnetega. See on päris nakatav ka. Ma juba mõtlesin, et päris veider on Eestisse tagasi tulla, kuna ma käitun ka nüüdseks juba päris usaka moodi :D

Samal ajal kui meie töötasime toimus uute inimeste orientatsioon, kus olid ka 2 Eesti poissi, kes mõlemad alustavad ka tööd Impactis. Sain teada ka, et mina olen üle tüki aja esimene uus inimene impactis, et nad ei arvanud üldse, et võetakse uusi, aga vahi vahi nüüd ma seal siis olen ja meid tuleb veel juurde. Hea on see, et minuga viitsitakse tegeleda ja mulle õpetatakse kõike väga rahulikult. Ma kujutan ette, et nendele, kes nüüd juurde tulevad ei viitsita enam nii põhjalikult kõike seletada, kuna stockis on põhimõtteliselt koguaeg kiire ja niisama ei tšillita.

Jamal kutsus kinno kui mul peaks homme vaba päev olema ning siis teised ka kõik kaasa võtma, et oleks võimalikult tore ja lõbus. Miks ka mitte :) Lahe on kohalikega väljas käia, kuna nad teavad igasuguseid põnevaid kohti kuhu minna ja mida teha. Üks ülitore inimene tööl on Joe, kellega me täna lihtsalt megavaljusti kaasa laulsime põrandal ja samal ajal tantsisime :D Super fun!

Kui tööpäev läbi sai, siis lidusin megakiirelt koju. Sain kodus Ramonaga kokku ning läksime välja asjaajamistega tegelema :) Kõigepealt suundusime Armanisse, kust sain uue nädala graafiku ning ma sain 28,5 tundi tööd :O What?! Ma mõtlesin, et mulle antakse umbes 15-20. Einojhh, mis siis ikka. Järgmine nädal töötan ennast lolliks ilmselt, aga vähemalt töötan :D Sain ka esimese Armani paychecki kätte, millega saan ilusasti augusti kuu üüri ära tasuda, mis tuleb meil varsti maksta.Pärast Armanis käiku tuli mul Starbucksi isu ning seega läksime sealt läbi ja võtsin oma lemmikut Mocha Coconut Frappucino with whipped cream :D Parim! Ma ei tea, mis ma Eestis nüüd teen, kuna ma olen nii ära harjunud juba Starbucksiga. Coffe In ei suuda seda ikka asendada küll. Starbucksis töötab mul ka juba üks tuttav kohalik, kellega koguaeg jutustan kui tööl pausi saan ja kohvi ostma lähen. Päris kobe noormees peaks ütlema :D Ramona sai endale jällegi tasuta Latte, kuna keegi ei tulnud enda omale järgi ning Julge Ramona ründas(küsis kas ta võib endale võtta) Starbucksi letti ning sai kohvi endale :D Tubli tüdruk!

Starbucksi ees istudes olid meie kõrval mingid tüübid, kes sõid hoolega oma toitu. Ühel hetkel ütles üks neist, et ta läheb ostab juua midagi ABCst ning selle peale ütles teine, et too mulle ka midagi tervislikku juua nagu näiteks Gaterade'i. Ohh neid rumalaid usakaid. See ei ole ju tervislik! Aga mis sa teed, ega neid õpetama ikka ei viitsi hakata. Jõime enda joogid ära ning liikusime toiduasjade shoppingule Don Quijotesse, kus avastasime, et oli liiga palju allahindlusi :D Kõike tahtsin saada, aga piirdusin mõne vajaliku asjaga siiski ainult. Lähen mõni päev uuesti ja ostan midagi väga head ka väga hea hinnaga :D Ma ei tea ainult mis see olla võiks :D

Muahh!!!

21.07.2012

Esimene mõte hommikul oli, et tänase päeva peab lihtsalt üle elama. Läksin 9.15 tööle ja avasin  sandaaliputka ise, mis tundus veider, kuna ma olin ju ainult ühe päeva töötanud ja siis nii lihtsalt lastakse mul toimetada. No mis seal ikka tegin kõik ilusasti korda ja alustasin päevakest. Esimesena tegin endale uued sandaalid. Väikest koduigatsust trotsides vorpisin enda sandaalid Eesti lipu värvides. Panen Fb-sse pildi ka varsti üles :) Mulle meeldib nende sandaaliga ise mängida. Nii palju põnevaid mustreid ja asju saab teha. Sain endale oma paari ning paelu on mul ka juba päris palju, et saan neid hakata Eestis kandma :) Ainulaadne vähemalt!

Joseph ja Miriam tulid tööle alles 10.30. Õigemini Joseph viskas Miriami tööle ära ning tšekkis, et kõik oleks korras ning läks jälle minema. Nõme, sest ma tahaks tema pealt õppida, kuidas paremini müüa. Õnneks ta lubas, et järgmine nädal ta tegeleb minuga rohkem. Praegu nad avavad uusi spotte Hawaiil, kus müüa ning seega on ülikiired ajad. Miriamiga on päris hea koos töötada, kuna me motiveerime üksteist, aga samas ta kipub ise liiga palju õpetama kuigi ta on ka ainult paar päeva töötanud. Vähemalt me teeme koos korralikult tööd.

Alguses müüsime ühe paari sandaale ning sinna paika see jäigi mitmeks tunniks. Miskipärast inimesed ei tahtnud/suutnud otsust langetada ning lubasid tagasi tulla. Teades aga inimesi, siis enamasti nad ei tule tagasi. Meil oleks väga olnud vaja Josephi abi. Vahepeal hakkas ka nälg näpistama, aga mõtlesin, et pean vastu kuni vahetus on läbi ning ei hakka mingit söögipausi tegema. Ühed Armani töökaaslased tulid sandaali putka juurest mööda ning olid väga imestunud, et mul nii mitu töökohta on. Nad olid ise just Subwayst tulnud ning valmistusid suve kõige populaarsemaks reiviks, SummerFest. Ma ütlesin neile kohe, et ei tasu minu juurde toiduga tulla, et mul on kõht megatühi ja selle peale andis üks tüüpidest lihtsalt oma Subway sandwichi mulle :D Nagu What?! Nii armas ja tore temast. Ei osanud sellist reaktsiooni küll oodata. Kahjuks ei saanud ma seda kohe sööma ikka hakata, aga vähemalt oli hea teada, et see ootab mind. Kella 2st helistasin Abercrombiesse, et küsida, kas pean tööle minema. Hoidsin pöidlaid pihus, et ei peaks minema, kuna mul oli Armani vahetus täpselt samal ajal. Kahjuks oli neil mind aga A&F-s vaja ning pidin Armanisse helistama, et ma ei saa täna tulla. Ei olnud just kõige meeldivam kõne. Üritasin tükk aega endale Armanisse vahetust leida, aga kahjuks ei saanud keegi minna.

Lõpetasin töö kella 4st ning tegime põhimõtteliselt viimase tunniga korraliku müügi. Kokku saime 600 dollarit umbes, mis on päris okei, kuna oleme alles algajad. Võtsin siis oma Subway võiku ja läksin istusin maha, et süüa rahulikult ning valmistuda tunni aja pärast algavaks A&F-ks. Samal ajal kui ma nautisin oma võikut esinesid keskuse suurel laval mingid noored tantsijad, kes esitasid kavasid contemporary ja hiphopi stiilides. Lahe oli vaadata neid ning kõik see tuletas mulle Kuressaaret ja Semiiri meelde. Olid ikka head ajad küll :)

A&F-s alustasin tööd 5st ning kestis see mul umbes poole 11-ni. Inimesed seal on mega toredad ja lahedad. Kõik ümberringi on noored, kes tööl olles viskavad kildu ning ei võtta asju ülitõsiselt, vaid ikka rõõmu ja naljaga. Mul on sealt tekkinud juba ka nii palju uusi tutvusi, et raske on kõikide nimesid meeles pidada. Igapäeva lähen tööle ja kümme uut inimest :D Mõnedel on ülikeerulised nimed ja teistel lihtsalt väga sarnased. Põhilised kellega suhtlen on ikka impacti omad, kuna nad on koguaeg minuga koos taga, aga kuna ma käin väga palju riideid ette põrandale placemas, siis saab mul päris palju nalja ka modelitega. Mulle meeldib see, et A&F-s mängib muusika valjusti ning playlist on päris hea, kuigi natuke ära tüütab küll kui koguaeg ühte ja sama ketrab, aga mis seal ikka laulame lihtsalt valjult kaasa ja tantsime põrandal :D Üks lauludest on ka "Euphoria", aga usakatel pole aimugi, kust see tulnud on :D Üritame neile siis ikka natuke seletada, aga suhteliselt tühja rääkimine. Tänaseks killuvennaks oli tööl Jason, kes on ikka selline naljahammas, et ahhh...Apppi! Tee kasvõi keset põrandat püksi :D Ta oskab multikategelaste hääli järgi teha ja no üldse on temaga kuidagi mega hea ja vaba rääkida. Stockis õpetas Jamal mind prepima, mis alguses tundus keeruline, aga kui paar korda tehtud ning laudade tähised ning suurused pähe õpitud, siis on asi väga lihtne.

Kui mu vahetus läbi sai, siis lippasin kohe nobedalt koju, kus vaatasin natuke telekat, aga põhimõtteliselt ei suutnud üldse silmi lahti hoida. Vaatasin esimest korda ka filmi "Saag", mida ma olen siiamaani suutnud edukalt vältida. Väga hull polnud, aga no ma ei näinud ka lõpuni seda :D Peab mõni teine päev uuesti ette võtma.

20.07.2012

Hommikul ärkasin vara üles ning plaanisin üles netti minna ja blogi kirjutada, aga pärast seda kui olin pudru ära söönud ja korraks ennast pikali visanud jäin uuesti magama :D Uni võttis lihtsalt rajalt maha. Magasin siis veel paar tundi ning kui üles ärkasin oli korter tühi. Teadsin, et osad on üleval bassu ääres ning seega seadsin sammud sinna poole. Jõudsin basseini äärde korraks istuda ja siis tekkis meil juba Ramonaga kohe mõte, et lähme surfama. Mõeldud tehtud! Seadsime sammud Waikiki randa ja minul oli sel korral küll kindel eesmärk, et ma tahan lõpuks surfata ka ikka mitte ainult planeerida :D

Saime Grete ja Malluga Moku laenutuses kokku ning võtsime endale lauad. Päris pirakad olid need ikka. Hea, et ei pidanud kaugele nendega jalutama. Kui tuul tuli, siis oli suhteliselt raske neid ikka kontrollida ja vaadata, et kedagi lauaga rajalt maha ei võta :D Moku laenutuse omanik hoiatas meid, et bikiinid tulevad seljast ära surfates ja küsis, kas me ei tahaks äkki ikka endale surfipluuse osta, millega kindlam on :D Ei mis seal ikka, kui tulevad seljast, siis teeme natuke showd :D 

Viskasime siis lauad vette ning hakkasime paddledama. Ega ei teadnud ju üldse, mida täpselt teha tuleb. Lihtsalt  mõtlesin selle peale, kuidas ma olen näinud, et sõidetakse ja jäljendasin seda:) Ikka mega mõnu. Ma olen ikka täielik veeloom. Ma oleks võinud seal niisama ka terve päeva ulpida ja vaadata ringi, aga seiklusvaim ei lase niisama olla. Vaja ikka hullu panna ja surfamine ära õppida. Alguses otsisime Mallu ja Gretega õiget kohta, kus laineid oodata. Leidsime ühe kaugemal, aga Grete miskipärast ei tulnud meile sinna järgi ning siis läksime tema juurde tagasi, kus olid ka lained, aga mitte nii head. Alustamiseks piisas. No ma tõesti ei osanud kuskilt pihta hakata. Ootasin ja kogusin julgust natuke ning siis lõpuks mõtlesin, et lihtsalt paddeldan lainega kaasa, et tunda, kuidas laine kannab. Ootasin laine ja hakkasin rahulikult paddledama. Kui tundsin, et laine hakkas kandma, siis automaatselt kargasin kohe püsti :D ja kukkusin ka ilusasti vette tagasi. Ei suuda ikka asja rahulikult võtta. Ühe korra katsetasin samamoodi veel, aga jalgade asend oli vale. Kolmandal korral võtsin ennast kokku ning ajasin ennast rahulikult püsti ja ma SURFASIN :D:D:D  Mis siis, et mitte kuidagi keerata ega pöörata ei osanud, aga vähemalt ma tegin seda ja oi bläääää kui hea tunne see oli. See on tõesti miski, mida ma võiks iga päev teha. Ma arvan, et kui ma oleks Hawaiil sündinud, siis ma oleks ehtne surfitšikk :D See tunne oli sarnane sellele kui ma lumelauaga sõitma õppisin, aga samas kuidagi palju võimsam. Ma ei oska kirjeldada seda isegi. Oma esimese sõidu lainel lõpetasin, aga kahjuks vette kukkumisega, kuna üks tüüp minu kõrvalt sõitis mulle sisse :D Samasugune rookie nagu mina :D Mis seal ikka. Ajasin siis ennast lauale uuesti tagasi ning paddledasin kaugemale natuk, et uut lainet oodata. Seekord ma jäin aga natuke ette poole, aga see oli viga, kuna eespool oli väga palju rahvast ja just algajad. Seega tekkis mul päris palju selliseid olukordi, kus ma sain lauale püsti juba, aga pidin kohe ennast praktiliselt maha viskama sealt, kuna keegi jäi ette või keegi hakkas mulle sisse sõitma.

Kokkuvõttes sain püsti 3 korda, millest esimene kord oligi kõige pikema sõiduga, kuna alustasin kõige kaugemalt tagant suuremat sorti lainega. Kui kõik ütlesid, et esimesel korral tunnist ajast piisab sõitmiseks, siis minul jäi küll väheks. Oleksin seal tunnikese veel vähemalt olnud. Ära väsitas küll! Silmad, nina ja suu olid soolavett täis, aga kui aus olla, siis sellest oli ikka täiesti ükskõik. Põhiline oli lihtsalt see, et saaks jälle laine kätte ning püsti. Mind hoiatati, et laine kätte saamine on kõige raskem, aga ma ei tea kas asi on tantsija rütmitundes või lihtsalt heas tunnetamises, aga minul ei olnud laine kätte saamisega probleemi. Probleemiks oli rohkem see, et nii palju rahvast oli, et ebakindel oli olla, kuna selline tunne oli, et teed koguaeg kellelegi haiget. Eks ma ise sain ka ikka paar korda haiget, aga mitte midagi hullu. See oli kõik seda kogemust väärt ja ma kavatsen kindlasti veel veel veel surfata.

Surfamas käidud ruttasin nobedalt koju sööma, et siis edasi sandaaliputkasse esimest päeva tööle minna. Sõin mega palju, kuna surfamine tegi kõhu kohutavalt tühjaks ning teadsin, et ei saa pärast veel tükk aega süüa. Kella 3ks läksin sandaale pähe määrima inimestele. Kohtusin oma bossiga seal, kelleks on suhteliselt noor Iisraelist pärit tüüp Joseph. Ta tutvustas ja rääkis mulle ära põhilised asjad, mida teadma pean ning soovitas alguses lihtsalt alustada energiliselt ning siis töö käigus edasi vaadata ja õppida. Mul oli paariliseks samuti esimest päeva tööl olev tüdruk Miriam, kes on Josephi sõber ja samuti Iisraelist pärit. Tegime hoolega tööd ning sain Jospehi käest kiita. Nii Joseph kui Miriam ütlesid, et ma olen loomulik müügimehe tüüp juba, aga lihtsalt mul on vaja piisavalt koolitust ja kogemust ning siis ma suudan kõigile kõik pähe määrida. Good to know! :D Ma arvasin ise just vastupidi, et ma ei ole eriti osav, et ma pean ikka kõvasti õppima enne kui ma saan korralikku müüki teha. Samal ajal töötas kõrval putkas ka Krissu, kes müüb kasutatud pakenditest tehtud kotte. Treffasime Krissuga aeg-ajalt ja tore oli teada, et ta seal samas kohe oli. Vahepeal kui töötasin, siis lippas sealt ka üks Abercrombie tüüp mööda, kes tervitas ja imestas, et ma sandaale ka veel müün peale Abercrombies töötamise. Mallu ja Ramona käisid ka mind vahepeal tervitamas, kuna nad olis maja peal ringi jalutamas. Umbes tunnike enne vahetuse lõppu jättis Joseph mind täiesti üksinda töötam, kuigi ta ütles, et ta ei tee tavaliselt mitte kunagi niimoodi. Hea teada, et mind niimoodi pimesi usaldatakse. Natuke enne mu vahetuse lõppu tuli veel üks Abercrombie tüüp sandaali putka juurest läbi ning jäi mingi 10ks minutiks minuga sinna jutustama, mis oli päris hea vaheldus pidevale müügi jutule, mida ma olin selleks ajaks juba 5 tundi rääkinud. Kokkuvõttes müüsin täna õhtul 250 dollari eest, mis on väga hea tulemus, kuna Joseph ütles, et esimestel päevadel pole üldse vaja müügi eest pablada, kuna ma alles õpin :) Vahepeal oli mu flaiku boss mulle sõnumi saatnud, et ma peaks tulema juba 9ks jagama, aga kuna mu sandaali töö lõppes alles 9st, siis kirjutasin talle, et jõuan kõige varem pool 10, mis talle sobis. See aga tähendas seda, et ma pidin elu eest tormama Ala Moanast Kuhio tänavale. Sandaalid müüdud jooksin Playbari poole. Tee peal sinna tegin käigu pealt kerge make up ehk siis võiks öelda, et puuderdasin nina :D Samal ajal tuli mulle üks tüüp vastu ning ütles, et "You look beautiful" umbes sellise tooniga, et ma ei peaks ennast meikima :D Ohh neid usakaid ikka!

Jõudsin üli täpselt flaikudesse, aga kõht oli nii nii nii tühi. Läksin nobesti ABC storest läbi ning ampsasin väikse sänku ning banaani. Kui lõpuks Ramonaga flaikusid jagama hakkasin, siis sain aru, et keel on ikka täitsa sõlmes sellest päev läbi rääkimisest. Mul oli isegi raskusi oma tavalise flaikulause ütlemisega: "Hi guys! Check out playbar!" Täna oli aga megamegafun flaikude jagamine, kuna mul oli selline lollitamise tuju ja siis me Ramonaga viskasime kildu seal ning seal olid ka veel ühed mustanahalised tüübid, kes osad tšillisid niisama ning teised jagasid flaikusid ning nad olid nii naljakad :D Ühesõnaga FUN oli :)

18.07.2012

Täna oli meie plaaniks lõpuks surfata. Eile rääkisin Keiriga ning ta oli ka vägagi nõus tulema. Ärkasime vara üles, et enne rahulikult süüa ning lebotada enne kui läheb raskeks tööks laua peal :D Siiamaani olen ma ikka praktiliselt iga hommik putru söönud, kui Pannkoogi Pühapäevad välja arvata. Hommikul ärgates kõht lausa nõuab putru. Peale ei pane mitte moosi, vaid Maple Syrup'i laadset asja, mis on just parajalt magus ning tervislikum kui poemoosid :) Me ikkagi hoolitseme siin enda tervise eest ja ei aja igasugust pahna endale suhu, kuigi siin on nii palju ahvatlevaid asju, mida peaks kõike proovima, aga poleks vist kõige targem :D

Leppisime Keiriga kokku, et kohtume poole 1st Moku surfilaenutuse juures. Alguses ei saanud keegi teine tulla, aga siis Ramona ütles enda just võetud vahetusest lahti Abercrombies ning otsustas siiski tulla surfama. Kui me Moku laenutuse poole jalutasime, siis vaatasime jube, et pagan üldse pole laineid eriti. Ainult mingid mega pisikesed olid. Mokusse jõudes oli Keiri esimene mõte samuti, et lained on praktiliselt olematud, et hetkel pole mõtet minna. Otsustasime siis kolmekesi hoopis randa liiva peale pikali visata ning mõtlesime, et kui peaksid lained tekkima, siis lippame kähku laenutusse :) Kokkuvõttes võin öelda, et laineid ei tekkinudki ning surfipäev osutus rannas päevitamiseks :D Lebotasime kolmekesi rannas ning nautisime kuuma ilma. Tore oli vahelduseks ka mõne teise eestlasega pikemalt rääkida. Kui koguaeg oled enda korterikaaslastega koos, siis tekib ikka selline tunne, et kõik on suhteliselt ühesugune, kuna me oleme juba üksteisega harjunud ning tegevused, mida teeme või kus käime suhteliselt tuttavad ja tavalised. Põhimõtteliselt pikutasime seal vist umbes 2 tundi ja rääkisime kõigest. Me suudame ikka Ramonaga koguaeg sõbralikult vaidlustesse laskuda ja täna ei suutnud mina küll kohe üldse oma seisukohti kaitsta :D Ma kujutan ette, kui naljakas seda võis kõrvalt vaadata olla :D aga vähemalt oli meil lõbus ja tore. 

Mingi hetk otsustasime koju minna, kuid enne pidime Keiri kurikuulsast Yogurtlandist läbi vedama. Ei saa ju ilma selleta elada! Keir väitis, et ta ei ole eriline fänn ja me tegime selle peale Ramonaga mõlemad suured silmad ja peaaegu minestasime, kuna no see ei ole lihtsalt võimalik, et FroYo ei meeldi :D Sai jälle kõigepealt sample'tega kõht pooleldi täis söödud ning siis lõpuks natuke ka topsi pandud koos maitsvate lisanditega. Jummy jummy! Kutsusime Keiri enda maja rooftopiga tutvuma, kuna olime nii palju head selle kohta talle rääkinud, siis tahtis ta väga seda näha. Suundusime kõik koos meie poole, aga Kalakaua tänaval asus ka ju Honolulu Cookie Company, kust meie Ramonaga küll niisama mööda ei saa jalutada ning siis tuli välja, et Keir pole seal käinudki :O WHAT?! Meil mõlemal tekkis Ramonaga küsimus:"Millega sa siin tegelenud oled, kui sa pole Cookie Companyt küpsistest rüüstamas käinud? :D" Vedasime siis Keiri ka sealt läbi. Muidugi maitsesid need talle.

Koju minnes helistasin Abercrombiesse, et vaadata, kas neil on mind täna vaja Call In vahetusest. Ootasin telefoni otsas jälle mingi 10 minutit ehk siis enumuse ajast kui koju jalutasime ning lõpuks sain teada, et neil siiski ei ole mind täna vaja. Sain rahulikult puhata ja niisama möllata veel ning alles õhtul Armanisse minna. Kodus keksisime Keiri ees oma rooftopiga ja tegime talle pakkumise sisse kolida augusti algusest kui tahab, kuna Mallu sõidab 30.juuli Soome tagasi :( Nii kahju, et ta juba ära läheb. Aga õnneks on veel aega natuke, et koos ringi trippida ja kindlasti teeme kõva ärasaatmispeo ;)

Enne kui pidin hakkama tööks valmistuma ujusime basseinis paar pikkust :D Üritasin Keiri vee all silmad lahti ujuma õpetasa, mis minu jaoks on nagu kõige loogilisem asi ja silmad kinni ei uju vist praktiliselt mitte kunagi. Harjutas hoolega ning siis ujus 2 basseini pikkust vee all ära :D Tubli! Ega ma siis kehvem ei saanud olla. Suur hingetõmme ning vee alla kala mängima. Ma olin suht kindel, et ei jaksa nii kaua hinge kinni hoida, aga no vahi vahi vedasin välja :) Paar korda harjutada ning tuleks võibolla ka 3 ots juurde.

Õhtul enne tööle minekut läksime kõik koos(mina, Ramona, Keir ja 2 tema korterikaaslast) söömisvõistlust vaatama, mis toimus täpselt A/X juures, seega mul oli kena sealt kohe tööle edasi lipata. Söömisvõistlusest sai osa võtta 4 inimest. Kui poleks otse tööle pidanud minema ning kõht oleks tühi olnud, siis oleks võinud ju isegi 100$ peale võistlema minna. Kui poleks võitnud, siis vähemalt kõht täis. Osa võtsid 4 tüüpi. Esimeses voorus pidid nad lihtsalt kiiruga ühe sandwichi laadse asja ära sööma, et selgitada, kes neist finaalis on. Võitsid mingi japs ja mingi turskem vend. Seejärel läks võistlus järgmisel korrusel edasi, kus nad pidid ära sööma 4 asja. Kahjuks ei saanud ma seda kaua vaadata, kuna pidin tööle minema. Pärast sain teada, et võitis see turskem vend. Ramona oli elu eest japsile kaasa elanud, aga no mis seal ikka. Sometimes the Japanese just dont win!

Armanis oli suhteliselt hea päev. Sain oma goali täis, kuna koguaeg oli rahvast ja meid ei olnud põrandal väga palju. Samuti oli manageridest tööl Jen, kes on minu arust kõige lahedam neist. Ta on nagu mega arusaav ja armas. Closingus pakkus meile küpsist, mis Kaleo oli Las Vegasest toonud :) Mingid väga head cookied olid.Täna oli öösel 12st hakkas ühel Armani töötajatest, Phillipil, sünnipäev. Ta sai 21 :) nii, et Party Party! Phillip on mega tore ja ta on ka J1 viisaga siin, aga Iirimaalt pärit. Ahhhhh kui mõnus aksent tal on ja nohh ütleme nii, et silmailu on ikka ka kenasti :D Pärast töö lõppu läksime otse Senor Frogsi pidutsema ja pidime ka Phillipiga seal treffama, aga kahjuks teda seal ei näinud. See-eest oli seal palju eestlasi. Lõpuks möllasime päris pikalt Malluga koos Harry, Hansu, Keiri ja Siimuga. Mõnus õhtu oli ja sai ennast jälle tühjaks tantsida.

Muahh!

19.07.2012

Ma ei saa aru, kas ma ei puhka ennast diivanil magades välja või ma lihtsalt olen viimasel ajal väsinud koguaeg. No kuna me eile käisime Senor Frogsis ja jõudsin sealt alles 4ks hommikul koju, siis ma ei imesta kui ma täna tsipa väsinud olen, aga üldse on kuidagi selline väss peal ja puhkust ei paista praegu ka erilist tulemas. Pühapäevani välja olen kindlalt iga päev tööl, aga loodetavasti magan ennast ilusasti välja või siis vahetan kellegagi põranda koha vastu diivani, kuna mulle tundus, et seal ma puhkasin paremini. Saare naine elab kõik üle!

Täna oli mul siis ametlikult esimene tööpäev Abercrombies, mis algas kella 2st. Enne seda ei tahtnud ennast väga ära väsitada, seega tšillisin lihtsalt niisama natuke basseini ääres ning vaatasin telekat. Kerge ärevus oli ka sees ikka, et uus töökoht ja ei tea, mis tegema peab. Mulle ei meeldi uustulnuk olla töökohtades, kuna siis lähed alati kohale ja ei oska mitte kuidagi olla, ega mitte midagi teha. Seisad nagu tola ja ootad ainult käsklusi :D

Ja nii oligi kui kohale jõudsin :) Kõigepealt tegi Nicole minuga 5 minuti koosoleku, kus rääkis üle täpsemalt, mis hetkel oluline on ja kui palju müüki tahetakse, et oleks. Kui Armanis on see info minu jaoks väga oluline, kuna pean reaalselt müüki tegema, siis Abercrombies on see lihtsalt lisainfo, kuna olen impacti töötaja ehk siis ma tegelen stock ruumiga ning toon asju ette välja saali peale. Otseselt midagi müüma ei pea, aga hea näo pean ikka pähe tegema ning iga kord kui tagaruumist välja tulen suurelt naeratama ning Abercrombie kombel tervitama "Hey Guys! How's it going?" 

Pärast 5 minutilist koosolekut ütles Nicole, et ma pean endale teised lühikesed teksad muretsema, kuna need, mis mul on ei sobi firma riietumisreeglitega, mis on väga täpselt ettekirjutatud. Valisin siis endale välja ühed lühised teksad, mis on ka Ramona tööriietuses. Kampsun oli mul juba olemas, kuna selle ostsin eelnevalt. Riided olemas ning olin valmis tööpäeva alustama. Minu esimeseks ülesandeks sai proovitud riiete, mis volditi uuesti kokku ilustsi, välja viimine põrandale. Tagaruumis on riided riputatud puudele või pandud riiulitele ruumide järgi, et ma ei peaks ennast saali peal lolliks otsima. Kuigi ka seda juhtus, kuna mõnikord oli valesti pandud või see riide ese oli tõstetud just teise ruumi ümber. Alguses oli natuke segadusse ajav küll, kuna päris paljud riided on sarnased ning raske on sellisel juhul leida täpselt seda samat tooni ja logopaigutust, mida otsid. Pärast esimest tundi läks töö juba lihtsaks. Käisin koguaeg edasi-tagasi saali ja stocki vahet ning suutsin ilusti tempos püsida. 

Vahepeal tahtis stockist üks tüüp mulle prepimist ka õpetada ehk siis seda, kuidas ja mille järgi nad vaatavad, kuhu asjad lähevad ning mismoodi neid volditakse. Jõudsin natuke toimetada, aga siis tuli üks teine manageridest ning ütles, et see võib liiga raske veel olla ning kuna üks kontrollidest on täna maja peal liikvel, siis kuskil ei tohi olla valesti volditud asju. Noh mis seal siis ikka, hakkasin aga uuesti riideid vedama :) Vahepeal aeti pooled stocki inimesed saali peale sektsioone korda tegema, kuna poes toimus täielik hullumaja. Inimesi oli ülipalju ning enamus nendest loopisid lihtsalt riideid laiali kui oma suurust ootasid. Enamus nendest loopijatest olid japsid. Ma ei saa aru, mis neil viga on. See on lihtsalt megaveider kui debiilsed nad ikka olla võivad. Pooltel neist pole kombeid ollagi. Lihtsalt kamandavad ringi ja laamendavad. Aga ega kõik japsid ei ole hullud :D Pooled on need, kes ainult naeratavad ja mitte midagi aru ei saa :D Igal juhul on siin kergem müüki teha, kui oskad jaapani keelt. Peaks hakkama vaikselt õppima vist.

4st tuli Abercrombiesse tööle ka Ramona. Lahe oli koos töötada ning iga natukese aja tagant jälle trefata. Käisin Ramona käest koguaeg kellaaega küsimas, kuna mul endal käekella pole kaasas USAs. Peaksin selle endale siin muretsema, kuna ma ei tea kunagi kaua ma tööl olen olnud või millal pausi küsida. Lihtsalt torman ringi koguaeg kellaajast mitte essugi teades. Mõnes mõttes on hea, et siis ei jälgi pingsalt koguaeg, millal töö läbi saab :D Peaks Armanist endale odavalt kella ostma. Seal on päris ilus valik. Eks näeb, kas rahakott lubab või mitte :)

Kui lõpuks Abercrombies töö läbi sai, siis olid mul jalad ikka suht läbi omadega. Ma ei teinud kordagi pausi ning kõndisin 5 tundi järjest mööda poodi ringi. Koguaeg oli midagi teha ning seega aeg läks ka ikka päris ruttu. Vahetuse lõpus võtsin enda uue graafiku ka välja ning enda rõõmuks avastasin, et seal oli ka üks tavaline vahetus ja 3 call in'i. Koju liikudes otsustasin, et lähen käin ikka ka Walmartist läbi, et süüa osta. See oli tegelt mega lähedal, aga tee sinna ning sealt koju tundus ikka ülipikk :D Koju jõudes ei saanud ma korterisse kohe sisse, kuna kedagi polnud kodus, aga õnneks olid Krissu ja Sann üleval trenni tegemas ning sain nende käest võtmed. Kodus sõin rahulikult ning jäin suht kiiresti teleka ees magama enne üheksat lausa juba. Tegin silmad uuesti lahti natuke pärast 11st ning toimetasin veel tsipakene ringi.

Muahh!

17.07.2012

Kuna jõudsime eile öösel koju alles 4 ajal ning magama sain 5st, siis tegin magamise rekordi. Ärkasin üles 9 läbi natuke :D Ma tean, et nüüd enamus naeravad, kuna see ei ole ju üldse kaua, aga miskipärast teen ma siin alati kohe varakult silmad lahti ja ei raatsi kauem magada eriti. Teised olid enamasti ka juba üleval selleks ajaks. Kuna tüdrukutel kõigil v.a Gretel oli vaba päev, siis otsustasime midagi kõik koos teha. Plaan oli minna Diamond Headi randa, mis ei ole Waikiki rannast üldse kaugel, aga lihtsalt natuke kaugemal ja uus koht meie jaoks. Kella kümne ajal hakkasime umbes kodust liikuma. Kõigepealt võtsime suuna Seaside’l asuva eestlaste korteri poole. Plaan oli neilt laenata bodyboardid, et saaks mingilgi määral juba surfamisega alustada. Seaside’le jõudes askeldasid seal elavad noormehed hoolega toidu valmistamisega ning siis avastati, et boardid polegi nende valduses hetkel :D Õnneks olid need aga praktiliselt kõrval majas ning seega läksime võtsime need sealt eestlaste käest. Bodyboardid käes suundusime uut rannaosa vallutama. Alguses oli meil dilemma, kas minna enne randa minekut Yogurtlandist läbi või pärast. Võtsime üksmeelselt lõouks otsuse vastu, et seda teeme pärast, et ennast premeerida rannas vastupidamise eest :D 

Kui randa jõudsime, siis minul oli kohe kui 20ne kaitsefaktor peale määritud, soov lained rünnata bodyboardiga. Haarasin Mallu kaasa ning läksime vette. Pidime ikka päris kaua paddledama enne kui normaalsete laineteni jõudsime. Selline tunne oli nagu ei liiguks üldse, et laine viib koguaeg randa tagasi, aga tegelt plätserdasime ikka päris kaugele välja. Natuke aega puhaksime ning siis hakkasime lainetega koos ranna poole tagasi suunduma. Mega lahe! Bodyboardiga ei saa kahjuks püsti ennast ajada, aga koguaeg oli selline tahtmine küll. Ma olen ikka täiesti vee inimene. Ma oleks võinudki sinna ulpima jääda. Bodyboardiga oli kõige lahedam osa see, kui viimane laine lauaga koos su veest randa liiva peale uhub. Mõnus. Kohe kui veest välja sain viskasin rätiku peale pikali ja võtsin telefoni kätte ning sõnumdasin Keirile, et millal me surfama lähme? :D Tahan juba nii väga long boardiga surfamist ka ära õppida. Ainuke asi, et see vees ukerdamine võtab lihased ikka päris läbi :D Käisin Sannuga ka veel pärast kaugemal laineid püüdmas ning pärast seda oli ikka täielik väss peal. 

Jalutasime Yogurtlandi, et ennast froyo’ga premeerida. Proovisin sample topsikestega enne ikka kõik maitsed läbi ning, kuna neid proovides ma alati kiirustan söömisega, sain 4 korda brainfreeze’i :D Vastik vastik! Lõpuks panin topsi froyo’t täis ning istusime tšikadega Yogurtlandi ees ning nautisime. Esimest korda sai mul kõht poole topsi peal täis ja ma lihtsalt surusin endale ülejäänud sisse, kuna söömata ei jäeta froyo’d mitte kunagi. See oleks kõige hullem patt üldse. Kõhud megatäis viskasime ennast veel Waikiki rannale pikali, kuna liikuda ei jaksanud keegi meist :D Rand oli rahvast täiesti täis ja rätikutele pidi kohta otsima hoolega. Minu rätik oli muidugi ka täiesti märg, kuna eelmises rannas olime vee lähedale ning laine tuli nii suure hooga kaldale, et ujutas meid veega üle :D Ehmatas ikka korralikult ära, aga ajas ikka naerma ka, kui kiiresti ma püsti hüüpasin, kui vesi üle keha käis :D 

Waikiki rannas suutsin mina ainult rätiku peal lebotada ja magada :D Vahepeal lahkusid Ramona ja Mallu rannast ning jäime kolmekesi Sannu ja Krissuga. Mingi hetk kui silmad lahti tegin oli Krissu kadunud ning olime Sanniga hoopis kahekesi :D Üllatunult vaatasime mõlemad ringi, et kuhu Krissu on kadunud. Ohh well, mis siis ikka. Ajasime ennast püsti ning mõtlesime, et viime bodyboardid ära. Seaside’i majja jõudes avastasime, et kedagi ei ole kodus ning pidime lauad endaga kaasa võtma koju. Kohe tekkis mõte, et siis lähme homme ka bodyboardima. Samal ajal avastasin, et Keir oli saatnud mulle sõnumi, et minna kohe surfama. Mõte oli küll „Jeiiiii, surfamaaaaa!”, aga keha oli „NOOOO, mitte surfama ometi!” :D Ei jaksanud kohe üldse ikka ennast liigutada. Ehk siis leppisin Keiriga kokku, et homme on minek. Eks näeb kas me jõuame ka lõpuks surfama :D 

Kodus tegime plaane, et võtta ette väike pizza/movie night. See aga jäigi plaaniks, kuna pizza oli liiga kallis, kuna kõik on meil siin säästurežiimil ja movie night jäi ära, kuna Ramona ja Grete läksid välja ning mina ja Krissu olime mega vässud, nii et ma jäin poole Conani show ajal ehk siis enne 9-t teleka ette prillid ees magama :D Nagu vana inimene juba :D Kui silmad lahti tegin oli öö peaaegu juba käes ja aeg teki alla magama minna. 

Muahh!

16.07.2012

Kui hommikul silmad lahti tegin, oli tuba praktiliselt tühi. Ainult Andreas magas põrandal veel. Ülejäänud olid kõik juba töömesilaste kombel tööle lipsanud. Me tulime Andreasega kõige hiljem öösel koju, seega olime me need unekotid, kes ei pidanud kuskile minema. Magasin peaaegu üheksani. Pole veel nii kaua siin kordagi maganud :D 

Kui jalad alla aetud, lippasin üles netti, et ennast välismaailmaga kurssi viia. Viimastel päevadel on mul see netis käimine täiesti unarusse jäänud. Korra telefonist vilksamisi olen vaadanud, kas kellelgi on midagi väga olulist kirjutada, aga muidu pole eriti netis üldse istunud. Kohe kui netti jõudsin võttis Andra minuga ühendust ning natukese aja pärast toimus videokõne Eestiga :D Tore oli jälle üle tüki aja vanaema ja Andraga jutustada. Lõpuks oli samal ajal tuppa ilmunud ka Lexi, kes ei saanud üldse aru mis toimub. Kassil oli paanika missugune. Kuna mu hääl tuli kõlaritest, siis ta läks nende juurde, aga mind seal ei olnud. Vaatas ringi ja suhteliselt segaduses oli. Lõpuks viskas ennast kõlarite kõrvale pikali ja kukkus valjult nurruma. Oleks tahtnud pai teha Lexi on ikka täielik kaisukaru, keda tahaks kohe kaissu võtta. 

Skypes jutud räägitud tegin väikse lebotamispausi basseini ääres. Jällegi ei viitsinud kauem pikutada kui poole tunnikese. Seega läksin basseini ja ujusin pool tundi :D Pole ammu järjest nii kaua ujunud. Ulpisin veel niisama natuke basseinis ning siis läksin saali trenni tegema. Uus kava valmib hooga ja ainult natuke on veel teha. Täna õhtul õpetasin juba ka Sannule ja Ramonale. Nii hea on kohe kellegi peal katsetada, kuidas välja näeb. Minu väikesed katsejänkud.

Algne plaan oli mul täna minna 4st Mallu ja töökaaslastega, kellega üks õhtu väljas käisime, Lanikai randa. Kuna Mallul läks aga tööl 5ni, siis kahjuks me ei jõudnud minna, kuna nemad pidid juba pool 8 tööl olema. Leppisime kokku, et lähme sinna hiljem millalgi. Seega vabanes suurem osa minu õhtupoolikust, mille ma väga mõnusalt täitsin kohe teleka ees lebotamise ja  trenniga Ramona suutis mind veel õhtul Foodlandi ajada, et jätsi osta. Nõrk olin ja läksingi provokatsiooniga kaasa. Suur tops Cookies and Cream jäätist....aahhhhh kui heaaaaaa! 

Olin suhteliselt väsinud juba kui umbes 11 ajal saatsid töökaaslased sõnumi, et lähme Lanikaile ujuma. Öösel ujumas käimine muutub vaikselt juba harjumuseks niimoodi. Saime Malluga nendega kokku ning põrutasime Lanikaile. Nii veider oli öösel ringi sõita kui enamasti oli kõikjal täiesti vaikne ning tänavad tühjad. Pole sellist Hawaiid veel kohanud. Lanikai rand oli megailus. Ütleme nii et võtta Mändjala rand ja korrutada 100ga. Liiv oli üli siidine ja pehme ning nii palju kui öö pimeduses aru sain, siis vesi oli täiesti helesinine. Alguses oli taevas pilves, kuid mingi hetk kadusid ka pilved ning siis oli taevas eredalt säravaid tähti täis. Perfket lihtsalt!

Kallid Eestisse kõigile!