Ja Kristi suutis jällegi ühe suhteliselt lebo päevaga hakkama saada :D Mul on tunne juba, et ma hakkan laisaks muutuma, but that must NEVER happen! Olgem ausad asi on ikka väga palju ilmas kinni :D Selline soe ja lämbe, aga samas niiske ilm ei pane eriti tegutsema.
Täna meil oli plaan rooftopil päevitada, aga no tõesti see oli suht naljanumber. Kirjeldan teitele siis olukorda :D Sättisime ennast siis korteris valmis, et minna päevitama. Bikiinid selga, päikesekreem ikka peale, et nahk kaitstud
oleks ja kõik vajalik nänn, millega päevitamise ajal tegeleda kotti.....ja ohhh
üllatust, kui aknast välja vaatasime siis juba sadas :D Noh eks me siis natuke
ootasime ja üritasime ignoreerida vihma. Natukese aja pärast paistis juba tsipa
tsipa päike ning me tormasime kohe üles. Ülesse jõudes, mis võtab umbes 3
minutit, sadas jällegi. Ootasime siis natuke JÄLLE. Kohe kui päike pilve tagant
välja lipsas viskasime praktiliselt sünkroonis neljakesi ennast
lamamistoolitele, et nii umbes 5 minutit päevitada ja siis sealt sünkroonis
jällegi püsti tõusta kui vihma hakkas sadama. Nii me hüplesime ikka päris mitu
korda edasi tagasi. Klassika on nüüdseks muidugi päevitamine samal ajal kui
sajab vihma, mis on päris hea niisutus :D Mina andsin lõpuks alla ja läksin
ujusin basseinis päris kaua, kuna mul ei tulnud mitte midagi targemat pähe,
mida võiks teha :D ja eks see päev suhteliselt niimoodi läkski, et tšillisin
natuke ja siis tegin jälle midagi asjalikku. Asjalike asjade nimekirja ma
viskan hetkel selle, et koristasin korterit, lugesin raamatut, venitasin(spagaadid
peavad ikka septembris maas olema :D ), kokkasin tsipa, täitsin natuke ankeete
ning lavastasin kava edasi. Õhtul hilja käisime Grete, Mariella ja Ramonaga
paari eestlasega rannas istumas, mis oli väga mõnus. Lained kohisesid ja liiv
krudises varvaste vahel. Siiani pole meie plaan veel öösel ujuma minna
täidunud, aga küll leiame lõpuks ka selleks aja. Enne tuleks kõik nohud ja
köhad ravitud saada :)
Õhtul jõudis lõpuks ka meie väike väsinud mumm kohale –
Krisssuuuuuuuu!!! Jeiii...värske veri meie pessa :D Rääkis meile oma pikast seiklusest
siia. Ega ma ei hakka neid ümber jutustama. Saate Krissu enda emotsioone lugeda
tema blogist - http://krissuhawaii.wordpress.com/ Põhiline, et ta meil nüüd siin lõpuks kohal
on!
Muahh!!!
No comments:
Post a Comment