Jaanipäev

Seekord siis Jaanipäev USA moodi. Hommik algas nagu ikka kohvi ja rooftopil tšillimisega. Täna otsustasin, et ei lükka tantsimist õhtusse, vaid võtan selle kohe hommikul ette. Plaan oli siis kava lõpuks valmis saada. Lukustasin siis ennast tantsusaali ning hakkasin lavastama. Mõtteid oli palju ja kava muidugi valmis iseenesest, aga samas ei jäänud ma üldse poolte asjadega rahule ning muutsin koguaeg midagi eestpoolt. Pärast nii umbes kolmveerandit tunnikest jõudsin viimaste lõpufraaside juurde ja siis kiilus kinni. Damn it! Nuputasin ja proovisin, aga mitte midagi ei sobinud. Mõtlesin, et nohh okei...Let it be! ja läksin ujuma basseini. Üllatus üllatus, pärast mõnda aega suplemist tulid pähe liigutused ja noh mis seal ikka kava viimased 8 takti valmisid basseinis :D Nii minulik, aga peaaasi, et valmis kuigi jahh viimistleda oleks natuke vaja veel, aga küll jõuab. Täna õpetan seda juba naiskadele ja kuulen kriitikat, mida võiks muuta ;)

Egas miskit ootasime Sanni koju ära ning läksime bussiga Makapuu beachile, et tähistada eestlaste pandega Jaanipäeva.Väljas päike sillerdas ja vihma, mis Eestis oli möllanud, ei paistnud kuskil. Makapuu beach asub East coastil umbes 15 miili ehk siis 24 km Honolulust väljas. Olime eestlastest esimesed, kes bussi peale istusid ning pärast meie peatust hakkas buss hoogsasti täituma tõrvikuid kandvate inimestega. Lõpuks oli buss paksult rahvast täis, kes suundusid ühisele pidustusele. Kohalike jaoks võis see küll päris veider kogemus olla :) Teades, et varsti varsti peaks tulema meie peatus, vaatasid enamus ootusärevalt aknast välja ning kui mingi hetk olime rannikul kõrgel mäenõlval, kust alla vaadates paistis ainult meri ja kaljud, siis käis üle bussi " Woooooowwwwwww..." ning pärast seda ühine naer selle üle, millised turisti me ikka oleme.

Rand oli imeliselt kaunis. Ehtne postkaardi vaade avanes kõikjalt. Lained olid üle pea ja liiv lausa helendas. Kahjuks ujuma me ei läinud, kuna kui sinna jõudsime hakkas juba pimedaks minema ja tuule käes oleks hakanud jahe. Samuti ei oleks seal pimedas ohutu olnud ujuda, kuna lained suunasid vägagi tugevalt kõike kaljude vastu. Mõned poisid siiski käisid ja õnneks midagi ei juhtunud, kuid nemadki olid hädas korralikult veest uuesti välja saamisega.

Kuna pimedaks läheb siin ikka päris kiiresti ja vara, siis süütasime suhteliselt kohe tõrvikud ja laotasime oma istumise alused laiali. Ei läinud kaua kui juba oli orgunnitud lõke, kuigi seda rannas teha ei tohi.  Maasse kaevati suur auk ning kuivanud puud visati sisse. Oli selline pisike ja armas lõke, millest targemad vennad kohe üle hakkasid hüppama. Tekkis ka mõni päris ohtlik olukord, kuid õnneks keegi otseselt lõkkesse ei kukkunud. Kohati ikka mõtled, et kus on inimeste kaine mõistus...ahhh jaaa see jäi ilmselgelt punastesse topsikestesse, kust enamus meeleolujooki rüüpasid. Meie oma tšikadega võtsime asja väga rahulikult. Ostsime mingit väga hea maitsega kookose rummi, mida oleks võinud ka paljalt liköörina juua. Paar kokteili terve öö peale ja mitte midagi rohkemat ;)

Eestlasi oli palju ning suhteliselt keeruline oli kõigil vahet teha ning uute nägudega tuttavaks saada pimedas või siis mul ei olnud lihtsalt erilist viitsimist, aga mõne toreda inimesega sai ikka sõbrustatud. Mingi hetk istusime lõkke äärde ning siis avastasin, et miski pärast ei tule liiv minu jalgadelt üldse maha :D Ma ei tea, mis nali see oli, aga mul on veel siiamaani jalgdel liiv(hetkel on juba hommik ja rannast lahkumisest on juba 4 tundi möödas. Pühi või ära pühi, ikka püsib jalgadel :D Kohe lähen basseini ujuma ja loodetavasti jätan siis liivateradega selleks korraks hüvasti.

Äkitselt märkasin, et üks kamp eestlasi on alustanud limbo mängimisega ning jooksin kohe kohale, et ennast proovile panna. Fun fun fun oli :) Kokkuvõttes sain teise koha. Kersti suutis veel viimasel katsel poiste seatud madalaima lati kõrguse alt läbi lipsata ennast. Minu reis ei olnud piisavalt tugev!( Oli poiste kommentaar) No mis seal ikka teine koht ju väga kõva tulemus :D

Sättisime naiskadega oma asjad ühe puukese alla nii, et sai mõnusasti pikale visata ja läbi puulehtede tähti vaadata. Kuna meie võtsime pidu suhteliselt rahulikult, siis jutustasime ja lebotasime oma tekikese peal ja ei kippunud eriti natuke lõbusamas tujus rahvaga tantsu kargama ja laulu vihtuma. "Saaremaa valss" oli kusjuures kõige populaarsem viisike, mis laulukoori suust kostus ;) Vahepeal käisime Ramonaga teiste tegevusi piilumas. Leidsime ühe USA tüüpide pundi, kes viskasid pimedas footballi ja ka meil oli vaja muidugi kohe ühineda. Päris põnev oli koguaeg valmis olla, et kuskilt pimedast lendab pall sinu poole. Ühel korral sain ikka vastu lõuga ka :D Midagi hullu polnud, aga natuke andis tunda ikka hommikul ärgates :D

Football meeste hooleks jäetud liikusime Ramonaga uue kamba juurde. Ramonts leidis kuskilt maast taskulambi, mida ta teiste häirimiseks kõigile vastutulijatele silma vilgutas. Istusime siis maha ja jäime paar tuttava näoga jutustama. Mingi hetk liikus selja tagant keegi taskulambiga meie poole ja Ramona kohe automaatselt välgutas oma taskulampi vastu. Kohe kõlas vastu hääl:"Dont flash your light in my face!". Ramona muidugi oli sellises vallatus kiusamise tujus, et vilgutas jällegi tulukest vastu. Selle peale kostus karmilt uuesti vastu: "Mam, dont flash your light in my face!". Seejärel jõudis mulle kohale ja togisin Ramonat, et ta ka aru saaks, et tegemist oli politseiga. Ehk siis meie esimene face to face kokkusattumine USA mentidega. Küsiti rangelt, kas kõik on ikka 21 ja öeldi, et siin rannas ei tohi juua. Kustutati ära meie jaanituli ning tuldi öeldi, et kui te veel lõket teete, siis võtame teid kõik joomise eest vahi alla. Ohh well, mis siis ikka. Käitusime niivõrd kuivõrd korralike noorukitena edasi ja tulukest rohkem üles ei teinud.

Vaikselt hakkas väsimus ka juba peale tulema ning suundusin tagasi meie puu alla, et tekike peale visata ja tähtede all merekohina saatel magama jääda. Uni tuli kiirelt, aga sama kiirelt ta ka kadus kui mingi hetk öösel sadama hakkas. Selle peale oskasin mina unisena ainult nii reageerida, et tõstsin korra pea üles ja konstanteerisin fakti, et sajab, ning tõmbasin rätiku üle näo, et jätkata oma mõnusat unekest :D

Ärkasime lõpuks umbes kella 5 ajal ja istusime niisama ning jälgisime ümbrust. Lootsime näha päikesetõusu, kuid sel hetkel olid kahjuks pilved taeva vallutanud. Mis siis ikka pakkisime oma asjad vaikselt kokku ning liikusime bussipeatusesse, et esimese bussiga linna tagasi liikuda ja jällegi oli buss eestlastest täiesti täis pakitud :D

Nüüd lebotangi rooftopil ning plaan on ujuda basseinis ning natukeseks basseini äärse lebosse visata. Eks siis pärast seda paistab, mis edasine päev toob :)

Muahh!!!