Wednesday, July 18, 2012

17.07.2012


Kuna jõudsime eile öösel koju alles 4 ajal ning magama sain 5st, siis tegin magamise rekordi. Ärkasin üles 9 läbi natuke :D Ma tean, et nüüd enamus naeravad, kuna see ei ole ju üldse kaua, aga miskipärast teen ma siin alati kohe varakult silmad lahti ja ei raatsi kauem magada eriti. Teised olid enamasti ka juba üleval selleks ajaks. Kuna tüdrukutel kõigil v.a Gretel oli vaba päev, siis otsustasime midagi kõik koos teha. Plaan oli minna Diamond Headi randa, mis ei ole Waikiki rannast üldse kaugel, aga lihtsalt natuke kaugemal ja uus koht meie jaoks. Kella kümne ajal hakkasime umbes kodust liikuma. Kõigepealt võtsime suuna Seaside’l asuva eestlaste korteri poole. Plaan oli neilt laenata bodyboardid, et saaks mingilgi määral juba surfamisega alustada. Seaside’le jõudes askeldasid seal elavad noormehed hoolega toidu valmistamisega ning siis avastati, et boardid polegi nende valduses hetkel :D Õnneks olid need aga praktiliselt kõrval majas ning seega läksime võtsime need sealt eestlaste käest. Bodyboardid käes suundusime uut rannaosa vallutama. Alguses oli meil dilemma, kas minna enne randa minekut Yogurtlandist läbi või pärast. Võtsime üksmeelselt lõouks otsuse vastu, et seda teeme pärast, et ennast premeerida rannas vastupidamise eest :D 

Kui randa jõudsime, siis minul oli kohe kui 20ne kaitsefaktor peale määritud, soov lained rünnata bodyboardiga. Haarasin Mallu kaasa ning läksime vette. Pidime ikka päris kaua paddledama enne kui normaalsete laineteni jõudsime. Selline tunne oli nagu ei liiguks üldse, et laine viib koguaeg randa tagasi, aga tegelt plätserdasime ikka päris kaugele välja. Natuke aega puhaksime ning siis hakkasime lainetega koos ranna poole tagasi suunduma. Mega lahe! Bodyboardiga ei saa kahjuks püsti ennast ajada, aga koguaeg oli selline tahtmine küll. Ma olen ikka täiesti vee inimene. Ma oleks võinudki sinna ulpima jääda. Bodyboardiga oli kõige lahedam osa see, kui viimane laine lauaga koos su veest randa liiva peale uhub. Mõnus. Kohe kui veest välja sain viskasin rätiku peale pikali ja võtsin telefoni kätte ning sõnumdasin Keirile, et millal me surfama lähme? :D Tahan juba nii väga long boardiga surfamist ka ära õppida. Ainuke asi, et see vees ukerdamine võtab lihased ikka päris läbi :D Käisin Sannuga ka veel pärast kaugemal laineid püüdmas ning pärast seda oli ikka täielik väss peal. 

Jalutasime Yogurtlandi, et ennast froyo’ga premeerida. Proovisin sample topsikestega enne ikka kõik maitsed läbi ning, kuna neid proovides ma alati kiirustan söömisega, sain 4 korda brainfreeze’i :D Vastik vastik! Lõpuks panin topsi froyo’t täis ning istusime tšikadega Yogurtlandi ees ning nautisime. Esimest korda sai mul kõht poole topsi peal täis ja ma lihtsalt surusin endale ülejäänud sisse, kuna söömata ei jäeta froyo’d mitte kunagi. See oleks kõige hullem patt üldse. Kõhud megatäis viskasime ennast veel Waikiki rannale pikali, kuna liikuda ei jaksanud keegi meist :D Rand oli rahvast täiesti täis ja rätikutele pidi kohta otsima hoolega. Minu rätik oli muidugi ka täiesti märg, kuna eelmises rannas olime vee lähedale ning laine tuli nii suure hooga kaldale, et ujutas meid veega üle :D Ehmatas ikka korralikult ära, aga ajas ikka naerma ka, kui kiiresti ma püsti hüüpasin, kui vesi üle keha käis :D 

Waikiki rannas suutsin mina ainult rätiku peal lebotada ja magada :D Vahepeal lahkusid Ramona ja Mallu rannast ning jäime kolmekesi Sannu ja Krissuga. Mingi hetk kui silmad lahti tegin oli Krissu kadunud ning olime Sanniga hoopis kahekesi :D Üllatunult vaatasime mõlemad ringi, et kuhu Krissu on kadunud. Ohh well, mis siis ikka. Ajasime ennast püsti ning mõtlesime, et viime bodyboardid ära. Seaside’i majja jõudes avastasime, et kedagi ei ole kodus ning pidime lauad endaga kaasa võtma koju. Kohe tekkis mõte, et siis lähme homme ka bodyboardima. Samal ajal avastasin, et Keir oli saatnud mulle sõnumi, et minna kohe surfama. Mõte oli küll „Jeiiiii, surfamaaaaa!”, aga keha oli „NOOOO, mitte surfama ometi!” :D Ei jaksanud kohe üldse ikka ennast liigutada. Ehk siis leppisin Keiriga kokku, et homme on minek. Eks näeb kas me jõuame ka lõpuks surfama :D 

Kodus tegime plaane, et võtta ette väike pizza/movie night. See aga jäigi plaaniks, kuna pizza oli liiga kallis, kuna kõik on meil siin säästurežiimil ja movie night jäi ära, kuna Ramona ja Grete läksid välja ning mina ja Krissu olime mega vässud, nii et ma jäin poole Conani show ajal ehk siis enne 9-t teleka ette prillid ees magama :D Nagu vana inimene juba :D Kui silmad lahti tegin oli öö peaaegu juba käes ja aeg teki alla magama minna. 

Muahh!

No comments:

Post a Comment