18.07.2012

Täna oli meie plaaniks lõpuks surfata. Eile rääkisin Keiriga ning ta oli ka vägagi nõus tulema. Ärkasime vara üles, et enne rahulikult süüa ning lebotada enne kui läheb raskeks tööks laua peal :D Siiamaani olen ma ikka praktiliselt iga hommik putru söönud, kui Pannkoogi Pühapäevad välja arvata. Hommikul ärgates kõht lausa nõuab putru. Peale ei pane mitte moosi, vaid Maple Syrup'i laadset asja, mis on just parajalt magus ning tervislikum kui poemoosid :) Me ikkagi hoolitseme siin enda tervise eest ja ei aja igasugust pahna endale suhu, kuigi siin on nii palju ahvatlevaid asju, mida peaks kõike proovima, aga poleks vist kõige targem :D

Leppisime Keiriga kokku, et kohtume poole 1st Moku surfilaenutuse juures. Alguses ei saanud keegi teine tulla, aga siis Ramona ütles enda just võetud vahetusest lahti Abercrombies ning otsustas siiski tulla surfama. Kui me Moku laenutuse poole jalutasime, siis vaatasime jube, et pagan üldse pole laineid eriti. Ainult mingid mega pisikesed olid. Mokusse jõudes oli Keiri esimene mõte samuti, et lained on praktiliselt olematud, et hetkel pole mõtet minna. Otsustasime siis kolmekesi hoopis randa liiva peale pikali visata ning mõtlesime, et kui peaksid lained tekkima, siis lippame kähku laenutusse :) Kokkuvõttes võin öelda, et laineid ei tekkinudki ning surfipäev osutus rannas päevitamiseks :D Lebotasime kolmekesi rannas ning nautisime kuuma ilma. Tore oli vahelduseks ka mõne teise eestlasega pikemalt rääkida. Kui koguaeg oled enda korterikaaslastega koos, siis tekib ikka selline tunne, et kõik on suhteliselt ühesugune, kuna me oleme juba üksteisega harjunud ning tegevused, mida teeme või kus käime suhteliselt tuttavad ja tavalised. Põhimõtteliselt pikutasime seal vist umbes 2 tundi ja rääkisime kõigest. Me suudame ikka Ramonaga koguaeg sõbralikult vaidlustesse laskuda ja täna ei suutnud mina küll kohe üldse oma seisukohti kaitsta :D Ma kujutan ette, kui naljakas seda võis kõrvalt vaadata olla :D aga vähemalt oli meil lõbus ja tore. 

Mingi hetk otsustasime koju minna, kuid enne pidime Keiri kurikuulsast Yogurtlandist läbi vedama. Ei saa ju ilma selleta elada! Keir väitis, et ta ei ole eriline fänn ja me tegime selle peale Ramonaga mõlemad suured silmad ja peaaegu minestasime, kuna no see ei ole lihtsalt võimalik, et FroYo ei meeldi :D Sai jälle kõigepealt sample'tega kõht pooleldi täis söödud ning siis lõpuks natuke ka topsi pandud koos maitsvate lisanditega. Jummy jummy! Kutsusime Keiri enda maja rooftopiga tutvuma, kuna olime nii palju head selle kohta talle rääkinud, siis tahtis ta väga seda näha. Suundusime kõik koos meie poole, aga Kalakaua tänaval asus ka ju Honolulu Cookie Company, kust meie Ramonaga küll niisama mööda ei saa jalutada ning siis tuli välja, et Keir pole seal käinudki :O WHAT?! Meil mõlemal tekkis Ramonaga küsimus:"Millega sa siin tegelenud oled, kui sa pole Cookie Companyt küpsistest rüüstamas käinud? :D" Vedasime siis Keiri ka sealt läbi. Muidugi maitsesid need talle.

Koju minnes helistasin Abercrombiesse, et vaadata, kas neil on mind täna vaja Call In vahetusest. Ootasin telefoni otsas jälle mingi 10 minutit ehk siis enumuse ajast kui koju jalutasime ning lõpuks sain teada, et neil siiski ei ole mind täna vaja. Sain rahulikult puhata ja niisama möllata veel ning alles õhtul Armanisse minna. Kodus keksisime Keiri ees oma rooftopiga ja tegime talle pakkumise sisse kolida augusti algusest kui tahab, kuna Mallu sõidab 30.juuli Soome tagasi :( Nii kahju, et ta juba ära läheb. Aga õnneks on veel aega natuke, et koos ringi trippida ja kindlasti teeme kõva ärasaatmispeo ;)

Enne kui pidin hakkama tööks valmistuma ujusime basseinis paar pikkust :D Üritasin Keiri vee all silmad lahti ujuma õpetasa, mis minu jaoks on nagu kõige loogilisem asi ja silmad kinni ei uju vist praktiliselt mitte kunagi. Harjutas hoolega ning siis ujus 2 basseini pikkust vee all ära :D Tubli! Ega ma siis kehvem ei saanud olla. Suur hingetõmme ning vee alla kala mängima. Ma olin suht kindel, et ei jaksa nii kaua hinge kinni hoida, aga no vahi vahi vedasin välja :) Paar korda harjutada ning tuleks võibolla ka 3 ots juurde.

Õhtul enne tööle minekut läksime kõik koos(mina, Ramona, Keir ja 2 tema korterikaaslast) söömisvõistlust vaatama, mis toimus täpselt A/X juures, seega mul oli kena sealt kohe tööle edasi lipata. Söömisvõistlusest sai osa võtta 4 inimest. Kui poleks otse tööle pidanud minema ning kõht oleks tühi olnud, siis oleks võinud ju isegi 100$ peale võistlema minna. Kui poleks võitnud, siis vähemalt kõht täis. Osa võtsid 4 tüüpi. Esimeses voorus pidid nad lihtsalt kiiruga ühe sandwichi laadse asja ära sööma, et selgitada, kes neist finaalis on. Võitsid mingi japs ja mingi turskem vend. Seejärel läks võistlus järgmisel korrusel edasi, kus nad pidid ära sööma 4 asja. Kahjuks ei saanud ma seda kaua vaadata, kuna pidin tööle minema. Pärast sain teada, et võitis see turskem vend. Ramona oli elu eest japsile kaasa elanud, aga no mis seal ikka. Sometimes the Japanese just dont win!

Armanis oli suhteliselt hea päev. Sain oma goali täis, kuna koguaeg oli rahvast ja meid ei olnud põrandal väga palju. Samuti oli manageridest tööl Jen, kes on minu arust kõige lahedam neist. Ta on nagu mega arusaav ja armas. Closingus pakkus meile küpsist, mis Kaleo oli Las Vegasest toonud :) Mingid väga head cookied olid.Täna oli öösel 12st hakkas ühel Armani töötajatest, Phillipil, sünnipäev. Ta sai 21 :) nii, et Party Party! Phillip on mega tore ja ta on ka J1 viisaga siin, aga Iirimaalt pärit. Ahhhhh kui mõnus aksent tal on ja nohh ütleme nii, et silmailu on ikka ka kenasti :D Pärast töö lõppu läksime otse Senor Frogsi pidutsema ja pidime ka Phillipiga seal treffama, aga kahjuks teda seal ei näinud. See-eest oli seal palju eestlasi. Lõpuks möllasime päris pikalt Malluga koos Harry, Hansu, Keiri ja Siimuga. Mõnus õhtu oli ja sai ennast jälle tühjaks tantsida.

Muahh!