20.07.2012

Hommikul ärkasin vara üles ning plaanisin üles netti minna ja blogi kirjutada, aga pärast seda kui olin pudru ära söönud ja korraks ennast pikali visanud jäin uuesti magama :D Uni võttis lihtsalt rajalt maha. Magasin siis veel paar tundi ning kui üles ärkasin oli korter tühi. Teadsin, et osad on üleval bassu ääres ning seega seadsin sammud sinna poole. Jõudsin basseini äärde korraks istuda ja siis tekkis meil juba Ramonaga kohe mõte, et lähme surfama. Mõeldud tehtud! Seadsime sammud Waikiki randa ja minul oli sel korral küll kindel eesmärk, et ma tahan lõpuks surfata ka ikka mitte ainult planeerida :D

Saime Grete ja Malluga Moku laenutuses kokku ning võtsime endale lauad. Päris pirakad olid need ikka. Hea, et ei pidanud kaugele nendega jalutama. Kui tuul tuli, siis oli suhteliselt raske neid ikka kontrollida ja vaadata, et kedagi lauaga rajalt maha ei võta :D Moku laenutuse omanik hoiatas meid, et bikiinid tulevad seljast ära surfates ja küsis, kas me ei tahaks äkki ikka endale surfipluuse osta, millega kindlam on :D Ei mis seal ikka, kui tulevad seljast, siis teeme natuke showd :D 

Viskasime siis lauad vette ning hakkasime paddledama. Ega ei teadnud ju üldse, mida täpselt teha tuleb. Lihtsalt  mõtlesin selle peale, kuidas ma olen näinud, et sõidetakse ja jäljendasin seda:) Ikka mega mõnu. Ma olen ikka täielik veeloom. Ma oleks võinud seal niisama ka terve päeva ulpida ja vaadata ringi, aga seiklusvaim ei lase niisama olla. Vaja ikka hullu panna ja surfamine ära õppida. Alguses otsisime Mallu ja Gretega õiget kohta, kus laineid oodata. Leidsime ühe kaugemal, aga Grete miskipärast ei tulnud meile sinna järgi ning siis läksime tema juurde tagasi, kus olid ka lained, aga mitte nii head. Alustamiseks piisas. No ma tõesti ei osanud kuskilt pihta hakata. Ootasin ja kogusin julgust natuke ning siis lõpuks mõtlesin, et lihtsalt paddeldan lainega kaasa, et tunda, kuidas laine kannab. Ootasin laine ja hakkasin rahulikult paddledama. Kui tundsin, et laine hakkas kandma, siis automaatselt kargasin kohe püsti :D ja kukkusin ka ilusasti vette tagasi. Ei suuda ikka asja rahulikult võtta. Ühe korra katsetasin samamoodi veel, aga jalgade asend oli vale. Kolmandal korral võtsin ennast kokku ning ajasin ennast rahulikult püsti ja ma SURFASIN :D:D:D  Mis siis, et mitte kuidagi keerata ega pöörata ei osanud, aga vähemalt ma tegin seda ja oi bläääää kui hea tunne see oli. See on tõesti miski, mida ma võiks iga päev teha. Ma arvan, et kui ma oleks Hawaiil sündinud, siis ma oleks ehtne surfitšikk :D See tunne oli sarnane sellele kui ma lumelauaga sõitma õppisin, aga samas kuidagi palju võimsam. Ma ei oska kirjeldada seda isegi. Oma esimese sõidu lainel lõpetasin, aga kahjuks vette kukkumisega, kuna üks tüüp minu kõrvalt sõitis mulle sisse :D Samasugune rookie nagu mina :D Mis seal ikka. Ajasin siis ennast lauale uuesti tagasi ning paddledasin kaugemale natuk, et uut lainet oodata. Seekord ma jäin aga natuke ette poole, aga see oli viga, kuna eespool oli väga palju rahvast ja just algajad. Seega tekkis mul päris palju selliseid olukordi, kus ma sain lauale püsti juba, aga pidin kohe ennast praktiliselt maha viskama sealt, kuna keegi jäi ette või keegi hakkas mulle sisse sõitma.

Kokkuvõttes sain püsti 3 korda, millest esimene kord oligi kõige pikema sõiduga, kuna alustasin kõige kaugemalt tagant suuremat sorti lainega. Kui kõik ütlesid, et esimesel korral tunnist ajast piisab sõitmiseks, siis minul jäi küll väheks. Oleksin seal tunnikese veel vähemalt olnud. Ära väsitas küll! Silmad, nina ja suu olid soolavett täis, aga kui aus olla, siis sellest oli ikka täiesti ükskõik. Põhiline oli lihtsalt see, et saaks jälle laine kätte ning püsti. Mind hoiatati, et laine kätte saamine on kõige raskem, aga ma ei tea kas asi on tantsija rütmitundes või lihtsalt heas tunnetamises, aga minul ei olnud laine kätte saamisega probleemi. Probleemiks oli rohkem see, et nii palju rahvast oli, et ebakindel oli olla, kuna selline tunne oli, et teed koguaeg kellelegi haiget. Eks ma ise sain ka ikka paar korda haiget, aga mitte midagi hullu. See oli kõik seda kogemust väärt ja ma kavatsen kindlasti veel veel veel surfata.

Surfamas käidud ruttasin nobedalt koju sööma, et siis edasi sandaaliputkasse esimest päeva tööle minna. Sõin mega palju, kuna surfamine tegi kõhu kohutavalt tühjaks ning teadsin, et ei saa pärast veel tükk aega süüa. Kella 3ks läksin sandaale pähe määrima inimestele. Kohtusin oma bossiga seal, kelleks on suhteliselt noor Iisraelist pärit tüüp Joseph. Ta tutvustas ja rääkis mulle ära põhilised asjad, mida teadma pean ning soovitas alguses lihtsalt alustada energiliselt ning siis töö käigus edasi vaadata ja õppida. Mul oli paariliseks samuti esimest päeva tööl olev tüdruk Miriam, kes on Josephi sõber ja samuti Iisraelist pärit. Tegime hoolega tööd ning sain Jospehi käest kiita. Nii Joseph kui Miriam ütlesid, et ma olen loomulik müügimehe tüüp juba, aga lihtsalt mul on vaja piisavalt koolitust ja kogemust ning siis ma suudan kõigile kõik pähe määrida. Good to know! :D Ma arvasin ise just vastupidi, et ma ei ole eriti osav, et ma pean ikka kõvasti õppima enne kui ma saan korralikku müüki teha. Samal ajal töötas kõrval putkas ka Krissu, kes müüb kasutatud pakenditest tehtud kotte. Treffasime Krissuga aeg-ajalt ja tore oli teada, et ta seal samas kohe oli. Vahepeal kui töötasin, siis lippas sealt ka üks Abercrombie tüüp mööda, kes tervitas ja imestas, et ma sandaale ka veel müün peale Abercrombies töötamise. Mallu ja Ramona käisid ka mind vahepeal tervitamas, kuna nad olis maja peal ringi jalutamas. Umbes tunnike enne vahetuse lõppu jättis Joseph mind täiesti üksinda töötam, kuigi ta ütles, et ta ei tee tavaliselt mitte kunagi niimoodi. Hea teada, et mind niimoodi pimesi usaldatakse. Natuke enne mu vahetuse lõppu tuli veel üks Abercrombie tüüp sandaali putka juurest läbi ning jäi mingi 10ks minutiks minuga sinna jutustama, mis oli päris hea vaheldus pidevale müügi jutule, mida ma olin selleks ajaks juba 5 tundi rääkinud. Kokkuvõttes müüsin täna õhtul 250 dollari eest, mis on väga hea tulemus, kuna Joseph ütles, et esimestel päevadel pole üldse vaja müügi eest pablada, kuna ma alles õpin :) Vahepeal oli mu flaiku boss mulle sõnumi saatnud, et ma peaks tulema juba 9ks jagama, aga kuna mu sandaali töö lõppes alles 9st, siis kirjutasin talle, et jõuan kõige varem pool 10, mis talle sobis. See aga tähendas seda, et ma pidin elu eest tormama Ala Moanast Kuhio tänavale. Sandaalid müüdud jooksin Playbari poole. Tee peal sinna tegin käigu pealt kerge make up ehk siis võiks öelda, et puuderdasin nina :D Samal ajal tuli mulle üks tüüp vastu ning ütles, et "You look beautiful" umbes sellise tooniga, et ma ei peaks ennast meikima :D Ohh neid usakaid ikka!

Jõudsin üli täpselt flaikudesse, aga kõht oli nii nii nii tühi. Läksin nobesti ABC storest läbi ning ampsasin väikse sänku ning banaani. Kui lõpuks Ramonaga flaikusid jagama hakkasin, siis sain aru, et keel on ikka täitsa sõlmes sellest päev läbi rääkimisest. Mul oli isegi raskusi oma tavalise flaikulause ütlemisega: "Hi guys! Check out playbar!" Täna oli aga megamegafun flaikude jagamine, kuna mul oli selline lollitamise tuju ja siis me Ramonaga viskasime kildu seal ning seal olid ka veel ühed mustanahalised tüübid, kes osad tšillisid niisama ning teised jagasid flaikusid ning nad olid nii naljakad :D Ühesõnaga FUN oli :)