13.07.2012

Kurikuulus Reede 13! Õnneks ei juhtunud mitte midagi väga halba. Aga näiteks selline tore lugu jällegi, et läksin siis Armanisse, et uut graafikut vaadata ja no vahi vahi jälle olin mina kuidagi graafikust välja jäänud. Täiesti veider. Jen, kes oli vahetuse manager, lubas asja uurida ja Jarreli käest küsida, mis värk on. Kuna neil on seal aga mega palju tööd, siis ma nii kui nii helistan homme nendele ise, kuna ma arvan, et nad muidu lihtsalt unustavad ära.

Täna tundus, et tuleb mega ilus ilm, aga kui ma koju jõudsin ning basseini äärde lebotama tahtsin minna, siis sain sela ainult 15 minutit olla kui läks pilve. Siin on ikka ülikiiresti muutuv ilm. Kui Eestis ärkad hommikul üles ja vaatad, et ilm on ilus või pilves, siis see enamasti püsib nii ikka suurema osa päevast, aga siin muutub ilm iga 5 minuti tagant. Ettearvamatu! Basseini ääres natuke lebotades tegin avastuse, et ka meie majas, mis on väga suur, elab üks väga kobe tüüp :D Me siin juba mõtlesime, et majas polegi kobedaid mehi! Mitte, et me nüüd midagi teeksime ja kedagi kohe sebima hakkaksime, vaid lihtsalt hea teada :D

Selles mõttes oli küll täna ikka Reede 13, et kõik mu tehtud plaanid tänaseks nurjusid kuidagi. Hommikul pidin minema surfamist õppima, aga Keir saatis sõnumi, et ta ikka ei saa ning üksi minna oleks suhteliselt enesetapp esimestel kordadel :D Pärast üritamist basseini ääres päevitada mõtlesin, et lähen Chinatowni, et osta värskeid puuvilju, aga siis avastasin, et mul ei olnud veel raha üle tulnud ja ei tahtnud oma sääste ka hävitama hakata, seega ei jõudnud ka sinna. Ilm oli kehva, polnud mitte midagi teha, seega viskasin ennast voodisse ning tegin kerge lõunauinaku. Ramona tudus minuga koos voodis, kuna ta oli eelmine õhtu pidutsenud. Ramona, aga ei olnud eriti üldse joonud ning tal oli samas mega paha olla ja ta ei mäletanud ka eelmisest õhtust mitte midagi. Panime siis otsad kokku ning saime aru, et Ramonat drugiti :S Kohutav...Mitte midagi ei juhtunud õnneks ja kõik oli okei lõpuks, kui Ramona oli terve päeva maganud. Nüüd jälgime kõik hoolikalt oma jooke.

Õhtul kui olin väikese unega hakkama saanud läksime Sannuga trenni tegema. Kõigepealt lavastasime mõlemad oma kavu ning siis panime meie tantsusaalis olevast dvd reast ühe jõutreeningu video peale ning tegime jõudu. Nii veider oli teha video järgi, kuna ma olen nii harjunud juba, et kas Sann piinab või ma ise üritan ennast piitsutada. Aga läbi võttis küll :) ja pärast läks Sann poodi ning ostis jätsi meile mõlemale :D Nii palju siis sellest nädalast veel ilma jätsita :D

Käisime õhtul Ramonaga jällegi flaikusid jagamas. See on nii veider, et me jagame alati flaikud lõpuni ära, aga teised tüdrukud, kes jaganud on jätavad alati pooled alles ja vinguvad, et pole mitte kellelegi jagada. Laisad on lihtsalt need neiud! Meiega tulid ühed toredad tüübid rääkima ning tõesti nad tundusid väga okeid olevat ning ma andsin ühele oma numbri. Tüüp hakkas kohe sõnumeid saatma ja ohh jestas kui pealetükkiv. Ei viitsi isegi vastata talle rohkem. Ma ei kujutaks ette, et Eestis tüübid nii kiiresti peale suruvad ennast ja selline tunne on siin, et kohe kui natuke nendega räägid, siis oled nende tüdruk juba :D Hullud vennad! Tüürime nendest tüüpidest iluasasti eemale!

Pärast flaikude jagamist tulid Mariella ja Krissu linna, et koos midagi teha. Läksime McDonaldsisse ning ma tellisin esimese burksi siin. Kohe üldse üle väga pika aja sõin burksi. Väga hea kanaburks oli, aga natuke pärast seda kui olin ära söönud tuli mulle meelde, miks ma ei söö burksi - hakkas natuke paha olla. Samal ajal kui me burksi tellisime, siis üks tüüp lihtsalt oksendas oma sisikonna McDonaldsi põrandale. Mina õnneks ei vaadanud sinna poole, kuna ma tahtsin siiski oma burksi ära süüa. Vaesed töötajad, kes seda koristama pidid. Pärast seda mõtlesime, et lähme kuskile istuma, aga kõik kohad olid kinni juba kella 1st öösel. Nii veider. Meil minnakse sellisel ajal tavaliselt alles välja. Ohh well...võtsime suuna ranna poole ning meiega liitusid mingi Austraalia tüübid. Oleksime äärepealt jaywalkingu eest trahvi saanud, aga lippasime kiiresti politsei eest randa plehku :D Pahad pahad noored inimesed. Randa jõudes oli vees suur kilpkond, kellele saime päris lähedale minna :) Mega lahe...pärast saime aga teada, et see oli hoopis väike, et neid on ikka veel suuremaid ka. Ega me kaua ei viitsinud rannas olla ning jätsime austraallastega hüvasti ning jalutasime koju, et mõnusat und nautida.

Muahh!

12.07.2012

Ja saingi oma raamatu läbi ja nüüd kiman kohe esimesel võimalusel järgmist osa ostma. Loodetavasti see on sama põnev kui esimene. Millegi pärast on tavaliselt järgmised osad igavamad, aga on ka erandeid. Ma loodan, et see raamat on üks neist. Sain teada, et päris paljud eestlased loevad hetkel seda triloogiat siin Hawaiil. Enamus neist on tüdrukud :D Poistele meeldib ikka rohkem pilte vaadata. Aga ma ei üldista! Erand kinnitab reeglit!

Minu tänane päev oli ehtne leboussi päev :D Kuna töölt jõudsin poole kaheks koju ning harjumusest tegin hommikul umbes 7st silmad lahti, siis ega ma palju magada ei saanud ning olin pool päeva selline uimps. Käisime Ramonaga hommikul Sannul tööl külas ning rüüstasime Honolulu Cookie Companie küpsiste letti :D Ramona teadis mind veel juhatada ühte poodi, kus pakuti ka magusaid suupisteid ning värskelt röstitud ubadest valmistatud kohvi. Kui ma muidu musta kohvi ei joo, siis nende magusate maiustuste kõrval maitses see väga hästi. 

Kodu poole liikudes käisime poest läbi, kus oli ale ühel saiakeste taignal. Mõtlesin, et võiks ju ära proovida, sellise ehtsa ameerikaliku pool valmis produkti. Läksime siis koju ja hakkasin küpsetama. Muidugi ei lugenud ma paki pealt, kuidas seda avada ning tegin paki valesti lahti, nii et tainas paisus valesti välja, aga polnud midagi hullu, naersin natuke ja tegin õigesti lahti. 15 minutit ahjus ning valmisid ilusad soolased kuklid :) päris head olid teised, aga natuke üle maitsestatud ning ise tehes saaks kindlasti palju paremad tehtud, aga kiiresti ahju viskamiseks head küll.

Kuna me Ramonaga mõlemad olime sellised unised sussid, siis viskasime keset päeva ennast voodisse pikali ning tegime paari tunnise beautysleepy :D Selleks ajaks kui mina ärkasin oli Ramona tööle läinud ning Daniel koju tulnud. Võtsin unise peaga ujumise asjad ning läksin rooftopile, et vette ennast visata ja üles ärgata. Toimis :D! Pärast käisin veel tantsusaalis lavastamas ja tegin ilusasti jõutrenni :) Minuga koos oli saalis üks paarike, kes tegi video pealt mingit aeroobikat. See oli naljakas! Esiteks oli video peal toimuv juba suht aegunud ja teiseks nad ei osanud selle järgi eriti teha ka :D Mina venitasin rahulikult ja itsitasin sisemiselt :) 

PS! Spagaat on ilusasti maas, kui Laura või Elli muretsema peaksid :D

Muahh!

11.07.2012

Ok, nüüd on mul tunne, et mu kirjutised hakkavad juba igavaks muutuma :D Tööinimese elu ei ole üldse nii põnev ja kerge rutiin hakkab ka tekkima vabal ajal tehtavate tegevuste suhtes. Kuigi koguaeg juhtub midagi põnevat, siis ikkagi tundub nagu ma kordaks ennast juba :D Aga see ei tähenda seda, et ma lõpetaks kirjutamist. Nope! Lasen ikka täie rauaga edasi isegi kui jutt muutub tapvalt üksluiseks. Mõtlesin, et kui Eestisse tulen, siis prindin kogu blogi paberi peal välja ning köidan raamatuks ära :) Siis on korralik mälestus sellest suurest seiklusest siin. Saab kunagi lastelastele heietada :D 

Rääkides raamatutest, siis mul on "50 shades of Grey" peaaegu läbi ainult 20 lehekülge veel, mille ma jätan endale homseks hommikuks kohvi kõrvale lugeda :) Ei kujuta üldse ette, mis võib veel viimastel lehekülgedel juhtuda, et sellest samast story'st veel 2 raamatut on. Pean minema "50 Shades of Darker" osa endale ostma minema, aga samas peaks raha kokku hoidma. Dilemma missugune. Pean Walmartist endale valgendajat ka ostma, kuna minu ilusate valgete Billabongi bikiinidega juhtus A/X bikiinide eest. Super Deal! Saime Krissu isa käest teada ka, et Honolulust natuke väljas on mingi mega suur outlet, kus on nii umbes 50 firma rõivad üliodavalt ning, et augusti alguses on seal suured aled, kuna kool algab siin. Ehk siis me kogume kõik augusti alguseks raha ning lähme shoppama :D

Raha kogumisel aitab mind fakt, et sain ühe töö veel endale :D Jeiii! Sandaali putkas müümine paar päeva nädalas on hea võimalus lisaraha teenida, mida saab pärast spendida :D Helistasin Mallu bossile ning jätsin talle voicemaili, et ma sooviksin tööd ning natukese aja pärast helistas ta tagasi ning pakkus tööd :) Check and check! Nüüdseks on siis mul 2 ametlikku tööd ( Armani Exchange ja Abercrombie & Fitch) ning 2 mitteametlikku (Playbari flaikud korra ja sandaali putka paar korda nädalas). Loodan piisavalt raha teenida, et saaks ei peaks Eestis kohe esimese asjana raha pärast hakkama muretsema. 

Meie tagasituleku plaanid muutusid ka natuke, kuna Las Vegase piletid läksid kallimaks. Nüüd ostsime hoopis ära Honolulu - San Fransisco otsa :) Põnev! Saame Golden Gate bridge'i ära näha ning loodetavasti veel paljudes põnevates kohtades käia. Student Touri omadest on ka paar inimest San Fransiscos, nii et kui nad on veel seal, siis võtame ka nendega ühendust :) San Fransiscost liigume bussiga LAsse, kus võtab meid minu sugulane vastu. LAst põrutame, siis otse NYsse, kuigi selle otsa piletid veel ostetud ei ole, aga peaks iga päev ostetud saama.

Olen suutnud oma lubadust ka pidada ning ei ole siiamaani ühtegi jäätist ostnud. Peaks vist nädal täis olema nüüd. Nädal aega veel :D Olen teiste jäätiseid küll aga maitsnud, sest no ikka tahad ju teada, mis maitsevariante leidub. No ja neid ikka leidub :D Hakkasin ka regulaarselt trenni tegema jälle, nii et ikka iga päev teen vähemalt midagi kui päris hullu ei jaksa panna jõutrenniga. Peab ikka vormi hoidma, kui tahan ikka sügisel tantsutüdrukute ridades särada. :D

Säramisest rääkides, siis Armanis teavad pooled mind selle järgi, et ma olen see neiu, kes koguaeg mega suure naeratusega ringi jalutab :D Nii lahe, et koguaeg saab naeratuse kohta komplimente. Üldse on hea õhkkond tööl. Ma olen selline kloun ka ikka, et ajan kõiki seal oma veidrustega naerma. Täna näiteks shufflesime ühe tüübiga tööl :D Tantsisime lihtsalt ringi ja lollitades voltisime riideid kokku, kuna rahvast ülal korrusel viimase tunni jooksul praktiliselt üldse ei olnud. Vahepeal tulid 2 noort sinna, kes olid õde ja vend. Vend ütles, et õde oskab täiega hästi electricut ja poppingut ning ässitas õde keset poodi tantsima ning mis tal muud üle jäi kui me ka kaasa ässitasime :D Ülihästi tegi! Me jällegi tantsisime lolli vastu :D Fun! Mul on tööl tekkinud juba mõned lahedad töökaaslased, kellega on ülitore koos vahetuses olla ning ei ole sellist tunnet, et peab koguaeg ainult müügile keskenduma :D "You get paid anyways, so why not have fun!" oli ühe tüübi lause. Sain eile kahjuks managerilt natuke riielda, kuna jäin korraks ühe töökaaslasega jutustama ja toetusin ühe hangeri peale ning seda teha ei tohi, aga ma vabandasin ning kõik oli OK. Rohkem seda ei tee!

Pahandusi tuleb ka ikka teha, et lõbus oleks :D See tuletas mulle meelde, et poisid käisid üks päev hotelle rüüstamas :D Võtsid külalistele mõeldud asju ja keegi ei pannud pahaks....vist :D

Muahh!

10.07.2012

Jõudsin töölt seekord õnneks normaalsel ajal koju või nohh piisavalt normaalsel. Umbes 1st sain koju liikuma, aga enne tuppa jõudmist sain veel Eestist toreda kõne Krisilt. Hea on aeg-ajalt Eestis olevate inimestega reaalselt rääkida. Kes viitsib minuga jutustada, siis ootan kõigi Skype kõnesid ;) Sain umbes 2 ajal magama ja juba hommikul ajasin ennast 8st üles. Lugesin raamatut ning tšillisin niisama. Pidin aga minema linna, et oma telefonikaarti uuendada, kuna see sai täna läbi. Otsustasime siis kohe neiudega ka päevitama minna. Eelmine kord rääkisime, et peaks rannas rohkem surfarite osa peale hoidma, kuna tavaliselt me oleme rohkem seal osas, kus on pered. Seega Krissu ja Ramona viskasid ennast surfarite lähedale pikali samal ajal kui mina telefonikaarti uuendasin. 

Ja selles ranna osas oli ikka palju põnvam. Nägin, kuidas inimesed õppisid surfama ning väga palju silmailu jalutas ka ringi :D Ühed tüübid meie kõrval küsisid Krissu käest päikeseõli ja ilmselgelt tegid nad seda selleks, et Krissuga jutule saada, aga jällegi ei viitsinud me vedu võtta. Ühe tädi päikesevari lendas tuulega meile peale, nii et me olime kõik liivased ja ma pidin jälle ujuma minema. Mitte et mul selle vastu midagi oleks, aga lebo mode oli sel hetkel peal. Jõudsime natukese üle tunni aja olla kui hakkas vihma sadama ja me ei viitsinud ära oodata, millal lõppeb. Seega jalutasime kodu poole. Tüüpiliselt käisime läbi Honolulu Cookie Companiest, et jällegi küpsistega maistuda, mida seal pakutakse tasuta maitsmiseks. Koju jõudes sõin ja mõtlesin üles katusele minna raamatut lugema, aga hakkas uuesti vihma sadama, seega see plaan oli rikutud. 

4st pidin Armanisse helistama, et küsida kas neil on abi vaja täna, aga tuli välja, et ei olnud. Täitsa vaba päev! Tahtsin tööle minna :( Lugesin siis veel raamatut ning panin silmad pooleks tunniks kinni. Kui ärkasin läksime Sannu ja Ramonaga trenni tegema. Sann piinas meid jällegi piisavalt nii, et tuhara lihased olid pärast ikka päris läbi. Trenni lõpus venitasime ning harjutasime oma pisikeses saalis Ramonaga sildringi. Väga palju ei jaksanud teha, kuna käe-ja jalalihased oli jõutrennist täiesti läbi. 

Õhtul valmistusin uue kava tegemiseks ning lõikasin Sannu Macis muusikat. Ei osanud selle programmiga väga hästi teha, aga harjutamine teeb meistiks. Midagi jõudsin valmis tehtud, aga homme nuputan edasi.

Kirjutage ikka mulle, millega Eestis tegelete :) Muidu tulen Septembris tagasi ning hakkan pärima kõige kohta ning olen jube tüütu :D

 

09.07.2012

Kuu aega juba USAs elatud :) Loving it here! Ma tõsiselt kaalun pärast baka lõpetamist siia tagasi tulla. Kas nüüd just Hawaiile, aga näiteks LAsse. So many places where to go and so many things to see. Tagasi tulles on kõik ka ikka tunduvalt lihtsam, kuna kõik on juba tuttav ja teaks kohe algusest peale, kuidas tegutseda. Aga selleni on veel aega küll ja küll. Ei tasu ette rutata! 2 kuud veel siin olla :) Ostame praegu tagasisõidu piletid ka ära ja kindel plaan on nüüd Honolulust Las Vegasesse ning seal oleme paar päeva ning võidame kasiinodes miljoneid. Seejärel lähme bussiga LAsse, kus oleme ka paar päeva ning loodame näha kauneid ja rikkaid Hollywoodis ning käia mõne awesome treeneri juures trennis. 5ndal septembril põrutame Nwe Yorki, kus arvatavasti kulutame oma viimased rahad shoppingutele ning Central Parkis piknikule ;) Lõpuks suundume 7nda septembri õhtul Eestisse :) Sellised  on siis meie plaanid. Kuigi sinna on veel tükk aega, siis koguaeg nuputame, kuhu turiste mängima minna :D

Abercrombiest täna jälle vaba päev ja Armani graafikusse pole mind veel lisatud. Mulle ei meeldi üldse niimoodi passida. Tahaks tööd teha korralikult mitte aeg-ajalt vilksamisi ainult. Vaatan siin vaikselt, et kui saan, siis lähen Mallu sandaali poodi tööle, et lisaraha commissioni pealt teenida. Eks näeb kas saab :) Mõtlesin, et panen kuu aega hullu ja raban tööga ennast pooleks ning siis 3 nädalat käin veel ühes kohas ning siis lõbutsen ja tšillin tagasi tuleku tripil. Ma ei oska ikka üldse tegevusetult istuda. I feel so useless! :D 

Hommikul käisin First Hawaiian Bank'is, et teha endale pangakonto. Tädi, kes tegeles minuga oli väga võlts viisakas ja see oli lihtsalt jube naljakas. Suutsin ka haleda pangega hakkama saada. Kirjutasin applicationi peale oma sünnikuupäevaks 13.06.2012 :D Genius!!! Pangatädi tegi selle peale võltsnaeratuse samal ajal kui vaatas arvuti ekraanile ning ütles suht tuimalt "Funny". Klienditeenindus on ikka kõige tähtsam siin. Panin oma esimese palgatšeki ka arve peale ja olen rikas muti. NOT! Pangakaardi saan endale aga alles 2-3 nädala pärast. Aeglane värk! Selle eest, et nende pangas endale konto tegin sain kingituseks spordikoti :D Ma saan selle homme kätte arvatavasti, kuna neil olid need otsa saanud just. Andreas ja Daniel tegid ka endale kontod ning nemad said enda omad juba kätte. Päris kenad nägid välja ja kuna mul üks kott katki ka, siis kulub ära tasuta saadud kotike :D

Kuna meil täna oli ilm selline kahtlane, et ei saanud päevitada, siis otsustasime Ramonaga, et lähme Barnes & Noble'i Starbucksi laptopi tšilli tegema. Võtsin endale Mocha Cookie Crumble Frappucino ning surfasin netis. Vahepeal liitus meiega ka Krissu, kellel oli tunni aja pärast intervjuu ühes müügipunktis. Otsisin netist infot Usas õppimise ning praktika tegemise kohta. Esimene võimalus oleks siia tagasi tulla juba kevadsemestriks. Poleks paha, aga ma ikka uurin veel võimalusi. Tahaks kevadel ikka kooli kõigepealt ära lõpetada.

Poole seitsemeks läksin Armanisse tööle. Meid oli täna ülipalju vahetuses. Esimese tunni aja jooksul käis ka väga vähe inimesi, nii et vahepeal olid saali peal ainult töötajad. Mingi hetk tekkis, aga suhteliselt hullumaja. Ma ei saa aru, mis päev mul täna oli, kuna kuidagi sattusid mulle just inimesed, kes ei tahtnud osta, vaid kes ainult proovisid või panid holdi peale. Suhteliselt väike müük tuli mul. Loodetavasti parandan mõni teine päev oma tulemust. Sain see-eest palju komplimente naeratuse kohta :D Üks mees tuli kõigepealt ja ütles kui kenad põselohud mul tekivad ja siis natukese aja pärast veel üks naine sama jutuga. Üks pere, keda aitasin ütles ka, et mul on lihtsalt nii nakatav naeratus :D Suutsin ka ühe kaastöötaja ära võluda. Tundub, et naeratus on kõige võimsam relv ikka maailmas :D

Chrisil, ühel kaastöötajal, reaalselt vedas no ikka täiega. Pool tundi enne sulgemist, kui tavaliselt ei ole enam üldse rahvast, tuli üks mees oma abikaasaga ning hakkas lihtsalt hullumeelselt palju riideid proovima. Chris jooksis järjest ainult proovikabiinide ja saali vahet, et uusi asju talle viia. Lõpuks see paar ostis 11 riideeset ja nende arve oli umbes 1000 dollarit. Ma täpselt ei mäleta, aga sinna kanti. "Lucky bastard!" ütlesin Chrisile kui paar uksest välja oli astunud ja Chris vastas naeratades:"Yeah, without that sale I had like so so so so much under minimum, but now I'm over minimum :D!" Vahest lihtsalt veab! Loodetavasti järgmine, kellel veab olen mina ;)

Muahh!!!

08.07.2012

Hommikul vara hops hops üles ning suund kohe Ihop'i poole. Ihop on söögikoht, mida suuremalt osalt tuntakse pannkookide ning vahvlite pärast :) Meie plaaniks oli siis nautida kaunist hommikusööki neiudega. Kui kohale jõudsime, siis avastasime, et pühapäeva hommikuti on Ihop'is päris palju rahvast, aga õnneks pidime oma lauda ootama ainult umbes 15 minutit. Oodates istusime neljakesi(mina, Krissu, Ramona ja Sandra) menüüd käes ning valisime hoolega, mida süüa. Valikut oli jube raske teha, kuna nii palju erineva maitsega maitsvaid pannkooke tundus olevat.

Pärast pikka valimist otsustasin mina pannkoogi combo võtta ehk siis 2 ameerikalikult paksu New York Cheesecake pannkooki + peekon ja muna, Ramona otsustas omleti ja puuvilja salati kasuks, Krissu ja Sann tellisid kahe peale 4 paksu pannkooki ning ühe Belgia vahvli. Meie ootused olid kõrged, kuna kõik, kes olid käinud rääkisid nii head juttu selle koha kohta. Oodates jälgisime ka enda ümbrust, mis oli suhteliselt kaootiline. Lauad oli rahvast täis ning suhteliselt üksteise lähedal ka kõik. Oli aru saada, et teenindus ei ole kõige parem. Ühel hetkel põrkasid kaks teenindajat kokku, kellest ühel oli suur kandik erinevate jookidega käes, mis lendas kokkupõrke tõttu ümber ja põrand oli kõik märg ning jääkuubikuid täis. Tegutseti kiiresti ja nobedalt koristati segadus ära! 

Meie toit toodi lauda suhteliselt kiiresti ning olgem ausad pildi pealt tundusid need asjad ikka tunduvalt suuremad ning isuäratavamad. Isegi kõrval laudades tundusid pannkoogid suuremad, aga võibolla oli see lihtsalt meie kiiks :D Maitselt oli toit hea, kuid ei ütleks, et suurepärane. Me oskame ise ka selliseid pannkooke teha - oli meie reaktsioon. Sööma hakates avastas Sann, et nende vahvel pidi olema maasikatega mitte võiga. Teenindajale asi selgeks tehtud toodi neile tasuta uus vahvel õige kattega. Kui me alguses mõtlesime, et sööme rahulikult ning naudime, siis kuidagi see kiirustav lärmakas ümbrus pani meidki kiiresti sööma ning ei olnud sellist õhkkonda, et nüüd nautida ja istuda. Tundus, et asi käibki reegli järgi: kiiresti inimesed lauda, kähku toit söönuks ja rutakalt uued inimesed asemele. Kui arve käes liikusime kohe kassa juurde. Lauda jätsime natuke tippi, kuna teenindus ei olnud eriti hea. Kassas toimus ka teenindamine väga ebameeldivalt ja ebakorrapäraselt. Me oleks võinud neile väga lihtsalt külma arve teha, kuna keegi ei jälginud, mis toimub. Sannul ja Krissul oli arve niigi koos, aga meie võtsime Ramonaga eraldi. Makstes andis Ramona raha minu kätte, et ma maksaks ära. Lihtsam ju! Selle eest sain kassas riielda, et miks me kohe koos arvet ei võtnud. Hmm...sest me ei teadnud, et siin selline hullumaja on. Jestas küll!

Algselt oli meil Ramonaga plaan pärast hommikusööki surfama minna, aga plaanid muutusid, kuna teised otsustasid, et lähme Maunawili Falls'le ning ega me ei tahtnud ju matkast ilma jääda. Seega lükkasime surfi plaanid järgmisesse nädalasse, aga tegemata see ei jää! Oma esimest waterfallsi matka alustasime kaheksakesi(Ramona, Krissu, Sannu, Mariella, Helen, Nora, Mart ja mina) Ala Moana keskuse eest, kust sõitsime nr 57 bussiga linnast välja. Linnast välja sõites avanes bussi aknas ikka üliilus vaade. Istusid ja vaatasid lihtsalt suu ammuli. Ikka hoopis teine elu, mis Waikikil on. Bussist maha astudes algas meie jalgsi matk pihta. Kõigepealt trippisime mööda maanteed matkaraja poole. Meid oli juba eelnevalt hoiatatud, et rada on mudane ning läbimiseks tasub tossud jalga panna. Mallul aga ei olnud tosse ning seega oli tema meie vapper hing, kes läbis raja plätudega ning vahepeal isegi paljajalu. Tee läks läbi väiksema linnaosa, kus oli väga palju lahedaid maju ning mõnede majade asukoht oli lihtsalt kadestamist väärt. Keset džunglit kuskil mäekese otsas või siis just orus nii, et vaade oli super. Iga päev ärgata sellise vaatega....ahhhhhh kui ideaalne! Huvitav asi, mis ma tähelepanin oli see, et enamus majadest suurem osa oli avatud garaaž, millel oli lihtsalt katus. Ütleme nii, et see moodustas enamus majade pinnast umbes 2/3. Maja ise oli ikka suhteliselt pisike selle kõrval.

Pärast nii 20-minutilist jalutust mööda maanteed, kus kohtasime ka metsikut kana( :D Look look...Wild Chicken! Kana oli ikka väga ehmunud ja pages suure kiiruga metsa tagasi. ) jõudsime matkaraja algusesse ning suhteliselt kohe saime aru, et tee tuleb ikka väga libe ning mudane. Tegime pilti oma ilusatest puhastest jalanõudest ning alustasime matka. Kuigi kahju oli Mallust plätudega, siis Krissu valgeid tenniseid oli ka ikka päris kurb vaadata. Mina olin valmis kohe oma tossudega muda ja vee seest läbi laskma. Nii kui nii tahan uusi osta :D Tänu sellele suhtumisele olin ka esimene, kes suutis sügavasse muda auku astuda ning ühe musta tossu üleni pruuniks värvida :D Mis seal ikka! Tasakaalu hoidmine oli pooltel meist raskendatud, kuna üle ühe õla visatud käekotid suutsid ikka närvi ajada küll. Momente, kus mõtlesin, et nüüd olen küll plärts tagumikuga mudas kinni, leidus ikka päris palju. Aga nalja sai ja põnev oli. 

Pidime ületama ka paar ojakest, kust enamus läksid üle mööda kive. Kuna minul olid jalad juba niigi mustad ja märjad, siis mina läbisin mõlemad ojad lihtsalt otse läbi vee jalutades. Kena värskendus ning sain jalad ka puhtamaks. Aitasin Mallul üle kivide turnida, kuna temal ei oleks olnud paljajalu küll eriti tark mööda kivist oja põhja tatsata. Saime jala-ja tuharalihastele ikka kena trenni, kuna sai ikka päris palju mööda libedaid ja mudaseid treppe üles-alla ronitud. Lõpuks, kui kose juurde kohale jõudsime pärast nii umbes pooleteist tunnist matkamist, avastasime, et kosk ei olnudki väga suur :D Võimalik, et kose ilu kadus natuke ära, kuna seal oli ikka väga palju rahvast. Osad hullud hüppasid kuskilt kõrgelt ääre pealt alla vette. See tundus küll lahe tegevus ning ise tahan ka kindlasti kuskilt niimoodi alla sadada, aga see koht ei tundunud eriti turvaline minu jaoks. Matsud, mis inimesed sealt ikka alla hüppades vastu vett said, ei tundunud eriti meeldivad. Nora ja Mart üritasid ujuma minna, aga rahvast oli nii palju ning inimesed, kes alla hüppasid vallutasid enamuse veest, siis ei saanud nad ujuma minnagi. Tegime paar pilti ning hakkasime tagasi liikuma. Kosest võibolla isegi ilusam vaade avanes mäetipust, kust ronisime üle enne koseni jõudmist. Rada liikus kohati küll väga ohtlikult kitsalt, kuna kui oleksid sammu rajalt kõrvale astunud, oleks kukkunud otse mööda mäe külge alla nii umbes 50 m vähemalt. Seega "eyes on the road" oli oluline! :) 

Tagasi liikusime suhteliselt kiirel sammul, kuna tahtsime sama bussipiletiga tagasi saada linna. Ramona ja Sann hakkasid ees tempot tegema ning meie kiirustasime järgi. Lõpuks jõudsime bussipeatusesse kampadena. Kõigepealt saabus meie kolmene punt(Ramona, Sann ja mina), 5 minuti pärast järgmine kolmene kamp(Krissu, Mallu ja Helen) ning lõpuks meie armas paarikene(Nora ja Mart) :) Ootasime umbes 15 minutit bussi ja kui buss lõpuks saabus, siis tegelikult olid meie piletid juba natuke aega kehtetud, aga bussijuhil ei olnud sellest midagi ning me saime sama piletiga tagasi. Success! Alles bussis maha istudes tundsin väsimust, mis matk oli lihastesse toonud. Väike uni tahtis lausa tagasisõidul peale tulla. 

Ala Moana keskuse juurde tagasi jõudes liikusime Sannu ja Ramonaga veel Walmarti ning Rossi, et teha väike shopping. Bussist väljudes olid jalad ikka täitsa läbi ning mõte, et peab veel poodi minema ei meeldinud mulle kohe üldse, aga pidin endale kindlasti lühikesed teksad ostma, kuna pean võibolla homme Abercrombiesse tööle minema ning seal on mul need töövormiks. Õhtuseid filmi vaatamise plaane arvestades ostsin Walmartist popcorni ning Rossist leidsin püksad. Loivasime koju ning võtsin veel viimase jõu kokku ning käisin ujumas ja duši all, et matkamise mustus pealt maha saada ja teki alla kerra tõmmata ning Harry Potterit vaadata. 

Vaikne õhtupoolik kodus koos kõige lahedamate inimeste, popcorni, Dr Pepperi ja Harry Potteriga -mõnna mõnna punkt pikale ja väsitavale päevale!

Muahh!

07.07.2012

Ma ei tea mis värk on, aga viimased päevad on nii uimane olla olnud. Vedeled ja tegutsed kordamööda ning energiat ei ole lihtsalt. Võibolla on lihtsalt mingi selline periood. Näiteks nagu mõni päev on selline tunne koguaeg, et ainult sööks, siis täna tahtsin ainult magada. Kuna mul oli hommikul, aga Call In Abercrombies ehk ma pidin 2 tundi enne helistama, kas neil mind on vaja tööle või ei, siis ärkasin ikkagi varakult üles ning nautisin hommikuputru ja kohvi rooftopil. Helistasin 10st ning sain teada, et mul on ikkagi päev vaba. What to do?

Võtsin kõigepealt raamatu ette ning hakkasin seda lugema. Loen seda võimalikult aeglaselt, et see läbi ei saaks :D sest siis ma tahan muidu järgmist osa osta, aga kuna ma elan praegu kokkuhoiu režiimil, siis ei tahaks raha raamatu ostu peale raisata. Kahjuks on raamat aga nii põnev, et leheküljed mööduvad lausa topeltkiirusel. 

Vahepeal helistasin Armanisse, kuna mind ei olnud uues graafikus miskipärast kirjas. Manager lubas uurida, mis värk sellega on ja mind kindlasti graafikusse panna. Ok, sellega siis korras. No ja kui ei saagi graafikusse, siis lähen käin küsin lihtsalt ise iga päev tunde endale. Saab tööd ikka ;) Läksime pärast Gretega Abercrombiesse, et tšekata üle uued tööriietuse variandid, mis täna tulid. Mina valisin endale halli õhukese kampsuni, mille sain 66$ asemel 25$-ga :) Päris odav A&F'i kohta. Kuskilt mujalt ostan endale odavamalt lühikesed tumedad teksad ning ongi töövorm olemas. Ramona oli samal ajal tööl kui meie Gretega riideid valisime, aga kui tal töö läbi sai, siis hakkas ka tema shoppama ning mina olin tema abistilist :D Ta ei suutnud ikka üldse alguses otsusele jõuda, mida ta tahab, aga lõpuks tegi otsuse sama kampsuni kasuks, mis minulgi, ainult, et tumesinine ning võttis ka lühkarid. Tubli tüdruk! Nüüd me näeme tööl põhimõtteliselt ühesugused välja. 

Käisin ka Old Navyst läbi, et oma esimene ja sealt kohast ka viimane palgatšekk kätte saada :) Arvasin, et äkki see on megaveider kui sinna lähen, kuna niimoodi lampi Quitisin, aga ei olnnud. Kõik olid hoopis hästi toredad ning arusaavad. Tore oli sealt ikka naeratus suul lahkuda. Enne koju liikumist hüppasime ka Don Quijotest läbi, et jällegi maasikaid osta, mis olid vist täna viimast päeva pakkumisega, aga me ei ole päris kindlad. Loodetavasti tuleb pakkumisi veel maasikatele.

Õhtu viimase osa veetsime teleka ees Harry Potterit vaadates :D Sama teeme ka arvatavasti homme, kuna ABCst tulevad kõik osad järjest terve nädalavahetuse :) Homseks on meil plaan minna IHop'i, surfama ja siis kose äärde. Eks näeb kas saab kõik tehtud ka...

Muahh!!!